tugiteenust vajav laps ning eriandekus (Haridus- ja Teadusministeerium, 2009). Vaughn ja Fuchs (2003) leiavad, et haridusliku erivajaduse identifitseerimine on raske tulenevalt nende suurest mitmekesisusest, näiteks on akadeemiliste hariduslike erivajaduste identifitseerimiseks kasutatavad mitme osalised intelligentsus testid, kus hinnatakse eraldi teemasid alates suulisest eneseväljendusest ja kuulamisest ning kirjalikust eneseväljendusest kuni matemaatiliste oskusteni. Võimetekohase hariduse kättesaadavus erivajadustega lastele on probleem, mis saab alguse juba enne kooli ning võimendub kooli eas. Seetõttu on oluline leida lapsele sobiv koht võimalikult vara. Mõnikord erinevad lapsed oma võimetelt, taustalt ja isikuomadustelt niipalju, et nende arenguvajadusi on keeruline rahuldada tavakeskkonnas ning tavalasteaias. Lisaks tavalasteaiale on võimalik lasteaiaeas lapsel olla erinevates erirühmades. Erinevate lasteaiarühmade
Nobeli preemiad pigem lääneriikidesse; aasia kunst pigem tehnika meisterlik omandamine, lääne kunst pigem uuele ja innovatiivsele suunatud. Mis on loovus? Ideede tootmine, mis on (a) uudsed ja (b) kasulikud ning kohased. Uute ideede genereerimine (divergentsed ideed) seostub pigem individualismi, ning seega läänekultuuridega, samas kui kasulike ja kohaste lahenduste loomine pigem kollektivismi ning idamaiste klt’idega. Säärane suunitlus viib pigem praktiliste oskusteni, mis loovad üldkasutatavaid lahendusi. Kasulikkuse komponent vs uudsuse vajadus. Nt Jaapan on juhtiv riik patentide osas. Huvitaval kombel ilmneb sama kasulik/uudne dihhotoomia ka sama klt erinevate ettevõtete seas (ettevõtteklt) – ettevõtted, kes teevad palju kasulikke asju, teevad suure tõenäosusega vähem läbimurdelisi avastusi vms fundamentaalselt uut. Rääkimine ja mõtlemine Rääkimine kui eneseväljenduse vorm (lääneklt) vs rääkimine kui mõttetühjuse näitamine (idaklt)
annaabi.ee 
