Võib tekkida faktiliste tõdede eiramine. Mida väidab (ja mida ei väida) deflatsionism? Tõeprobleemiga pole mõtet vaeva näha. Tõde pole midagi sügavat, mida peaks otsima. Ehk polegi tõde olemas. Selgitage lähemalt tõefraasi funktsioone. ,,on tõsi, et". Stiililine, üldistav, kinnitav, väljendav otstarve. Kritiseerige deflatsionistlikku tõekäsitlust. Tõde on ikkagi tähtis. Milline on eri liiki teadmiste omavaheline seos? Kas üht liiki teadmist (nt oskusteadmist) saab teise liiki teadmisesse (nt et-teadmisse) "ümber tõlkida"? Tutvusteadmine, oskusteadmine, propositsiooniline teadmine (ehk et-teadmine, väitev teadmine). Pakuks, et see ,,tõlkimine" oleks igat pidi asjade ette kujutamine ja käiks ikkagi läbi et-teadmise Kuidas defineerida et-teadmist? Kus teadmine või mitteteadmine ei sõltu otseselt läbitud kogemustest või tegevustest. Milles seisneb teadmise traditsiooniline määratlus? Teadmine on õigustatud tõene uskumus
põhjendama, loodusteadustes on see nähtamatu , kuid olemas; kasutatakse fakte, mingit paradigmat (mingis rühmas). Interdistsiplinaare – ühiselt uuritakse sama asja vms ja transdistsiplinaarne lähenemine – kõik uurivad uuest vaatenurgast lähtudes. 5) paradigma mõiste eelis: Paradigma reeglid: meetodi reeglid, kuidas peab midagi tegema (eelteaduses ja normaalteaduses püütakse leida neid reegleid). Vaikiv sõnatu teadmine – teaduses on palju sellist oskusteadmist, mida ei saa sõnaliselt kirjeldada. Ei saa defieerida ei mängu ega paradigmat, saame kasut mingeid sarnasusi: Nt arusaamine tavalistest terminitest, kuigi võime kokku puutuda ka sellise uudse asjaga, millele anname selle termini nime, kuna näeme, et selllel on lähedane perekondlik sarnasus teada terminiga. Paradigma raames me ei pea süvitsi metoodikaga tegelema, vaid me saame uurida uusi asju, mida selle teooria peale ehitada. AJALUGU , teadusloolased
annaabi.ee 
