Nimetatud XVII ja XVIII sajandi teostel on üks väga väärtuslik ühisjoon: sõnaraamat ja grammatika moodustavad koos ühtse terviku eesti keele käsiraamatu. 1869. aasta tähistab Ferdinand Johann Wiedemanni ,,Eesti-saksa sõnaraamatu" ilmumist, mille II trükis 1893 oli juba umbes 60 000 sõna. See on XIX sajandi leksikograafia tippsaavutus. Eesti Vabariigi aastail sai alguse eesti õigekeelsussõnaraamatute auväärne traditsioon ja pandi alused eesti oskusleksikograafiale (üksikud oskussõnastikud olid ilmunud varemgi). Õigekeelsussõnaraamatute reast tõusevad esile Johannes Voldemar Veski ,,Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" Eesti Keele Instituudis on tehtud ka suurtöö ,,Eesti kirjakeele seletussõnaraamat" 19882007 ning teoksil on hiiglaslik sõnavaramu ,,Eesti murrete sõnaraamat" 1994. Käib suure etümoloogiasõnaraamatu koostamine. Nii suurte sõnaraamatute tegemine alates materjali kogumise algusest ja lõpetades viimase köite ilmumisega võtab
Selles sisaldus eesti-saksa sõnaraamat (üle 6000 sõna), mitu mõistelist sõnavalimikku (kuude ja tähtpäevade, kohanimede, taimede nimestik jm), vene ja slaavi laensõnade loetelu. · 1869 F. J. Wiedemanni ,,Eesti-saksa sõnaraamat", mille II trükis 1893 oli juba umbes 60 000 sõna. See on 19. sajandi leksikograafia tippsaavutus. · Eesti Vabariigi aastail sai alguse eesti õigekeelsussõnaraamatute auväärne traditsioon ja pandi alused eesti oskusleksikograafiale (üksikud oskussõnastikud olid ilmunud varemgi). · 1925 J. V. Veski ,,Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" I osa, II 1930, III 1937 (raamatu lõpetas Muuk), · 1933 Elmar Muugi ,,Väike õigekeelsus-sõnaraamat" I tr , kokku 10 tr (kaht Stockholmi trükki arvestades 12), · Keele ja Kirjanduse Instituudis, praeguses Eesti Keele Instituudis valminud: o ,,Õigekeelsuse sõnaraamat" 1960, o ,,Õigekeelsussõnaraamat" I tr 1976 (kokku 4 tr),
annaabi.ee 
