praeguseks on nii paber- kui elektroonilisi sõnastikke (nt www.eter.ee). 1) Oskus- ehk terminiartiklisõnastik - Vähemalt 1 eriala terminiartiklite kogu - Kas eraldi sõnaraamat või sõnaloend vm? 2) Seletussõnastik oskussõnastik koos määratlustega 3) Tõlkesõnastik alati mitmekeelne 4) Õppesõnastik õppuri põhiterminitest koosnev 5) Terminiartikkel (mõistega seotud info), algab märksõnaga ehk eelisterminiga 6) Oskusleksikograafia/terminograafia Sõnastiku struktuur ja tüüp: a) Makrostruktuur üldülesehituselt põhiosad+abiosad b) Mikrostruktuur terminiartikli ehitus c) Tähestikuline ehk alfabeetiline sõnastik - Lihttähestikuline - Pesatähestikuline d) Mõisteline sõnastik nt H. Otsa ,,Autosõnastik", oskussõnastik + käsiraamat (demograafiasõnastik tekst, kus terminid on eraldi tähistatud ja viidatud) e) Segatüüpi
(Wüster 1967) vormis. Hiljem on tema lähenemist hakatud nimetama klassikaliseks terminoloogiateooriaks. • Eesti üsna klassikalise-lähedasest terminiõpetusest on põh- jaliku ülevaate andnud Tiiu Erelt (2007). • Veel üks klassikaline kursus on The Pavel (www.bt-tb.tpsgc- pwgsc.gc.ca/btb.php?lang=eng&cont=308). 52 Terminoloogia • Terminoloogia lähedane naaber on oskusleksikograafia (nt Bergenholtz ja Tarp 1995). Sellega tasub aga ettevaatlik olla, kuna traditsioonilise leksikograafia osana on sealne käsitlus siinsega üsna otseses vastuolus – keele olemasolu on väljas- pool kahtlust ja tegeldakse sõnade väidetavate tähenduste uurimise ja sõnastikes esitamisega (vt ka Humbley 1997). 9 Terminoloogiateooriatest 9
annaabi.ee 
