Eesti kirjakeeles kasutusel olevad sõnad 1960. a. ''Õigekeelsuse sõnaraamatus'' on umbes 100 000 sõna ning arvatakse, et nende hulka oleks saanud suurendada 200 000-ni. Arvatavasti ulatub eesti kirjakeeles kasutusel olnud sõnade hulk vähemalt 600700 tuhandeni. Liitsõnad aga suurendavad eesti keele sõnade koguarvu ning peaaegu üks kolmandik ÕS-i sõnadest on liitsõnad ning suurem osa on kasutusele võetud viimase saja aasta jooksul. Väga palju sõnu lisandub juurde oskuskeeltest. Näiteks keemias on rahvusvahelisi sõnu umbes 300 000 ning entomoloogias (putukateadus) umbes poole rohkem. Oskussõnade pidev kasv võib sõnade hulga eesti keeles viia miljonini. Tõenäoliselt on see arv veel suurem, sest kõrvale on jäetud murdesõnad, mida kirjakeeles pole, vaid need esinevad ainult mingis murdes või murrakus. (Rätsep 2002: 4546) Eesti keele sõnavara ajaloo põhiprobleemid 3
terminivaliku peatükis juttu tuleb, kas uue sõna toomises keelde või olemasolevale sõnale uue tähenduse andmises. See aga tekitab fikseeritud koodi järgijale kohe järgmise, vastassuunalise probleemi – ükskõik, milline sõna valida, ei ole ta ju valimise hetkel senikehtinud koodi osa. Tehistüved ja tuletised „ei tähenda ju midagi” või „on kabinetivaikuses välja mõeldud”, laenud võõrkeeltest „ei ole ju eesti keel”, laenud üldkeelest või teiste alade oskuskeeltest „tähendavad ju hoopis muud”. Lisaks õiguse ja avaliku halduse valdkondadele on tekstide tõlgendamise teemalised vaidlused eriti levinud ka tõlkimisel: kui tõlkija ja toimetaja või hindaja on veendunud lähteteksti olulisuses tõlkimisel (mis ei ole ainumõeldav seisukoht, nagu allpool näeme), siis tekib aeg-ajalt ikka vaidlusi sel teemal, kas tõlkija on lähtetekstist õigesti aru saanud. Tõepoolest, fikseeritud koodi korral on õige
annaabi.ee 
