eksperimenteerivamaks ja kunstiliselt mõjuvamaks. 2. Keeleuuenduse kõrgaeg oli 1910.-1920. aastatel, just sel perioodil tuli eesti keelde palju uusi sõnu ja sõnavorme olgu siis tegemist sõnatuletisega, laenudega murretest ja teistest keeltest. 3. Keeleuuendusliikumise eesotsas olid kaks üsna eripalgelist keelemeest Johannes Aavik (1880-19739 ja Johannes Voldemar Veski. 4. Johannes Voldemar Veski tegeles eelkõige teaduskeele, erinevate oskuskeelte (loodusteadused, meditsiin, tehnikateadused jm) arendamise ning eesti kirjakeele korrastamine ning ühtlustamisega. 5. Johannes Aavik aga pidas kõige olulisemaks keele kui terviku ilu, võimalusterohkust ja kõlavust, mõjutades seeläbi esmajoones ilukirjanduskeele küpsemaks ja väljendusrikkamaks muutumisel. 6. Lisaks emakeelele valdas ta üheksat keelt: Ülalmainitute kõrval veelgi inglise, vene, soome, itaalia, rootsi ja kreeka kelt
(2004: 250253) STIIL JA KEEL Kirjutaja peab lugejas äratama huvi ja suutma seda hoida. Peab astuma teksti vahendusel lugejaga dialoogi. Hea teadusstiil on lihtne, selge, täpne ja mõjus. Teadusliku väljendusviisi eelduseks on hea ühiskeele ja hea tarbestiili valdamine. Ühiskeele all mõeldakse üleriigilist tarbekeelt, keelekollektiivi eri vanusrühmadele ningi kõigile kutsealadele ühist kirjakeele normidele vastavat keelekuju, mis ei sisalda oskuskeelte sõnavara. Täpne sõnavalik tähendab selgust ja lihtsust. Teksti loetavuse eelduseks on liigendamine: iga tekstiosa on terviku teenistuses. Selleks, et tekst oleks loetav võib kavandada lõigu algusesse raamistiku (tuumlause), mis äratab lugejas ootusi ja küsimusi. Hea tekst on terviklik nii sisu, ülesehituse kui ka keelekasutuse poolest. Kirjutaja peab objektidevahelisi suhteid selgepiirilisemaks muutma ka teksti eesmärgipäraselt pealkirjastades
kasutuselevõtt kirjakeelse terminina ära ka selle sõna tähenduse murdes. Ehk kui üldjuhul on keeleline laenamine nagu rõõmu jagamine, et ka andjale jääb alles, siis murdest laenamise puhul mitte. See tundub olevat täiesti tõsine põhjus terminimoodustuses teadlikult hoiduda murdematerjalist. Õnneks on murretest laenamine peaaegu kadunud niikuinii, lihtsalt kuna terminoloogid murdeid enam ei tunne. Ühe keele sees võivad sõnad liikuda igas suunas üldkeele ja eri alade oskuskeelte vahel. Üldkeelest oskuskeelde laenamine on terminologiseerimine (hiir üldkeelest IT-sse), vastassuunas determi- nologiseerimine (klaviatuur IT-st üldkeelde) ja ühest oskuskeelest teise reterminologiseerimine (manustama meditsiinist IT-sse või paan tapeedindusest IT-sse). Kõik kolm on teoorias üldtunnustatud ja praktikas üldlevinud. Kummalisel kombel aga kiputakse kõiki kolme taunima, väites näiteks, et „manustatakse teatavasti ainult arstimeid”
annaabi.ee 
