pilgud on sul imetulised. Pikki tunde trelle pigistamast on su ahtakene käsi must. Kuid su süda juues ikka samast allikast ei tunne väsimust. Siin on habemikke hulgakaupa, kellel mures ankrust ära hing. Aga sinu selget lapselaupa ehib veendumuse säraring. Iial selle maja äng ja häbi sinu südame ei lasku, sest tema tuksub kumisedes läbi nende seinte rauaraskusest. ,,Kivist viiulid" Tiivad Omas kodus jäin korraga kohata. Olen äkki kui paadita aer ma. Tahaks laulda, kuid oskn vaid ohata ning see ajab mind nutma ja naerma. Kaigun kaasa nüüd igale kõlale. Kaunid asjad mu enesest viivad. Mingi raskus on kasvanud mu õlale ja ma tunnen: see raskus on tiivad. ,,Lauljad laevavööridel" Kolm pimedat meest Milton Teiresias Homeros Must lind laskus mu silmadele Must lind istus hauduma mu silmamunadele Must lind haudus mu silmamunadele kuni ta pojad nokkisid katki mu silmade koore Mu silmamunade katkised koored
millele ta kinni jäi ja millesse ta mattus nagu kollasest klaasist kirstu. Tohutu laanega koos vajus see merre ja sai merevaiguks, kuni mina, sinine meretuul, täna hommikul 11 puhusin selle kaldaliivale päikese kätte. Nüüd värisevad kärbse läbipaistvad tiivad päikese käes helerohelisel männikasvul. ,,Tiivad" (1964) Omas kodus jäin korraga kohata. Olen äkki kui paadita aer ma. Tahaks laulda, kuid oskn vaid ohata ning see ajab mind nutma ja naerma. Kaigun kaasa nüüd igale kõlale. Kaunid asjad mu enesest viivad. Mingi raskus on kasvanud mu õlale ja ma tunnen: see raskus on tiivad. (Kross, 2005) 12 MINU ARVAMUS Minu jaoks on Jaan Kross üks põhilisi eesti kirjanikke. Kui mul palutaks nimetada kähku üks kirjanik, oleks selleks kindlasti just see mees. Samas olin üsnagi üllatunud, kui kuulsin, et