Ilmalikku raamatusse suhtuti pikka aega umbusuga, sest egga se jutto ramat Jummala sanna ei ole. Oma osa etendas vennastekogude vastutegevus, kes nägid ilmalike tekstide lugemises eemaldumist jumalasõnast. Veel 19. sajandilgi jäi valdavaks ettelugemine. Seda tingisid nii raamatute vähesus kui ka võimalus kuulamise ajal tööd nokitseda ning raamatu sisu üle mõtteid vahetada. Valjusti loeti ka omaette olles. Nõnda piisas kirjasõna kättesaadavuseks talus ühest korralikult lugeda oskavast inimesest (Laur, 2003). Ilmalik lugemisvara tekkis 18. sajandi teisel poolel ja seostub Eestisse jõudnud valgustusideedega. Valgustusajastu tähtsamatest kujudest väärivad eriti märkimist Torma pastor Johann Georg Eisen (von Schwarzenberg), Laiuse pastor Heinrich Johann von Jannau, Tartu justiitsbürgermeister ja ajalooline Friedrich Konrad Gadebusch, Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel (Lisa 5), publitsist Johann Christop Petri ja publitsist ning kirjanik Garlieb Helwig Merkel (Lisa 6)
näiteks võib ta vastutada laualt tolmu pühkimise või väikese harjakesega vaiba puhastamise eest. · Võta laps teiste laste juurde kaasa. Ta saab teiste omaealistega koos olemisest, nendega uudsel moel mängimisest ja uute ning tundmatute mänguasjadega tegelemisest palju kasu. Kõne areng Kui lapse esimesel eluaastal toimunud kõne areng pani su hämmastusest õhku ahmima (ainult nutta oskavast vastsündinust sai olend, kes ütles oma esimese arusaadava sõna), siis lööb maimikueas toimuv sind lausa pahviks. Pärast teise ja kolmanda sõna omandamist täiustub lapse keeleoskus tohutu kiirusega, võimaldades tal osaleda vestlustes, jagada kogemusi ja tundeid sõnades väljendada. Siinkohal mõned põhilised muutused, mida tasuks tähele panna: · Sõnavara. Aasta ja kolme kuu vanuselt kasutab laps umbes kuut selgelt
annaabi.ee 
