Vastanutest neidude ja noormeeste hulgas oli väike hulk õpilasi, kelle arust ei tekita võõrkeelte õppimine edukuse tunnet. Õpilastel pigem tekitab õppimine edukuse tunde või enam-vähem tekitab, kuid noormeeste hulgas oli suurem protsent, et võõrkeelte õppimine tekitab edukuse tunde. Autori arvates võib selle põhjustada see, et noormehed on julgemad ning nad suhtlevad vabamalt võõrkeeltes. Teiseks põhjuseks võib olla see, et noormehed oskavadki võõrkeeli paremini kui neiud. Kolmandaks võib autori arvates olla see, et noormeeste enesehinnang on kõrgem ning nad julgesid valida variandi, et võõrkeelte õppimine tekitab edukuse tunde. 22 2.1.6 Võõrkeelte õppimise meeldivus Joonis 11. Neidude meeldivus võõrkeelte õppimisele Neidudest 12% vastasid, et neile ei meeldi võõrkeeli õppida, 43% arvates pigem ei meeldi
*tunnetustegevuse verbaalne realiseerimine: teadmiste ja rahvuskultuuri omandamine, teadmiste verbaalne rakendamine, loominguline tegevus. *tegevuse kavandamine-reguleerimine: Tsklaps Lapstsk Lapslaps Oma tegevuse planeerimine ja reguleerinime Ühistegevuse reguleerimine ühiskonnas. 3) teisesed kõnefunktsioonid. Iseseisev töö nõuab rohkem ise kavandamist ja planeerimist. Samas kui anda kergem ülesanne, siis nad seda juba oskavadki, aga mida ta siis õpib? Kui laps ei suuda teha teha toimngust kokkuvõtet, ehk ta pole teadvustanud seda, siis iseseisvalt on tal edaspidi raske midagi ise planeerinda/teha jne. Laps võib ka korraldust korrata, aga mitte seda täita. Ehk kas ta on seda mõistnud ja suudab täita! Paralingvistiline kehakeel on: mitteverbaalne kehakeel. Reguleerivast funk-st sõltub, kui palju ja mida in ise suudab teha/tegutseda. Inimese arengu
annaabi.ee 
