armastus selle elu vastu ei kadunud. Loodus, värske õhk ning vabaduse tunne on need, milleta ma elada ei saaks. Maal elades ei pea sõitma metsa, et kõike seda tunda, vaid need on vaid jalutuskäigu kaugusel. Vahel kui tunnen, et kõik on valesti, lähen oma lemmikkohta ning istun seal kuni kõik saab iseenesest korda. Seda tunnet, seda rahulolu, mida loodus tekitab, ei asenda miski. Maaelu nagu mina seda tunnen saab küll iseloomustada sõnadega "vaikne" ja "rahulik" ning sellepärast oskangi ma seda igatseda. Noore inimesena naudin ma ka linnaelu ja melu, kuid alati viib tee mind koju. Koju maale, kus on see rahulolu ja vaikus, mida vajan iga päev. Tean, et millalgi pean ikka tagasi linna kolima, et käia ülikoolis ja tööl. Kuid igatsus maaelu vastu ei kao ning olen igavesti tänulik oma vanematele, kes seda on mulle võimaldanud. Marian Keller 12.c
ka kodanik, ma armastan kodumaad, rahvast, ma tunnen, et kui olen kirjanik, siis olen ma kohustatud kõnelema rahvast, tema kannatustest, tema tulevikust, kõnelema teadusest, inimõigustest jne, jne. ja ma kõnelengi kõigest, ruttan, mind kiirustatakse igalt poolt, kurjustatakse, ma visklen siia-sinna nagu rebane koerte küüsis, näen, et elu ja teadus lähevad üha edasi ja edasi, mina aga jään üha rohkem ja rohkem maha, nagu rongile hilistunud talumees, ja tunnen lõppude lõpuks, et oskangi ainult maastikku kujutada, kõiges muus aga olen võlts, luuüdini võlts." Me tunneme Trigorini tegelaskujus ära palju Tsehhovile omast. Ka Tsehhov hindas oma loomingut: "kena, andekas", samamoodi hindab seda Trigorini tegelaskuju. Seega on Niina kui sümbol, kunsti hing, keda või mida Tsehhov imetleb.
annaabi.ee 
