kirjutanud Kyto protokollile. Eestlased on läänemeresoome rahvas, lähedalt suguluses soomlastega. Eesti keel jagab soome keelega palju sarnasusi. Eesti nimi esineb Pytheasel (320 eKr), tema reisikirjeldus Läänemerelt teatab rahvast nimega Ostiatoi. Tänapäevane Eesti nimi pärineb arvatavasti Rooma ajaloolaselt Tacituselt, kes oma raamatus Germania (umbes 98. aastal) kirjeldas Sueebide mere taga elavat Aestiiks kutsutavat rahvast. Järgmisena mainib Eestit Mithridates (80 eKr) kujul Osericta. See võib olla ka Saaremaa, mitte kogu Eesti. Diodorusel (20 eKr) esineb nimekuju Aestyi. Veel on tuntud Aisti ja Aistorum (Jordanes), Istum ja Aestii (Widsith), Aistland (Gutasaga), Hestia ja Estonum (Saxo Grammaticus), Haestii (Cassiodorus), Eistlanz (Ynglingasaga), Eistland ja Estland (Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga), Aestland (Bremeni Adam), Astlanda (Idrisi), Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne.
12,70 ja loomulik iive -2,28. 98,32% elanikest oli eestlased ja 1,00% venelased. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 14,37%, tööealisi (vanuses 15-64) 67,35% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,28%. Töötuse määr] oli 7,0%. Elanike tihedus oli 11,9 in/km².Saare maakonnas on 1 linn, 8 alevikku ja 493 küla.Linnad:Kuressaare,AlevikudAste - Kihelkonna - Kudjape - Kärla - Leisi - Orissaare - Salme - Valjala Ajalugu Muinas- ja keskajal oli Saaremaa tuntud kui Eysysla - Osericta - Osilia Oesilia - Ozel - Ösel Oesel, vene ajaloolises sõjanduses ja merenduses ka .Muinasaja lõpus olid saarlased tuntud meresõitjad ja mereröövlid. Nende alistamine oli ristisõdijatel eestlaste muistses vabadusvõitluses ka kõige keerukam, see saavutati 1227. aastaks. Järgnevalt jagati Saaremaa Liivi ordu, {{Riia]] linna ja {{Saare-Lääne piiskop]]i vahel kolmeks. Esialgu polnud maaisandate võim saarel kuigi kindel, tõenäoliselt alles pärast Jüriöö
* 12 Teised Eestist * 13 Vaata ka * 14 Viited * 15 Välislingid [redigeeri] Nimi Next.svg Pikemalt artiklis Eesti nimi teistes keeltes Eesti nimi esineb Pytheasel (320 eKr), tema reisikirjeldus Läänemerelt teatab rahvast nimega Ostiatoi. Tänapäevane Eesti nimi pärineb arvatavasti Rooma ajaloolaselt Tacituselt, kes oma raamatus Germania (umbes 98. aastal) kirjeldas Sueebide mere taga elavat Aestiiks kutsutavat rahvast. Järgmisena mainib Eestit Mithridates (80 eKr) kujul Osericta. See võib olla ka Saaremaa, mitte kogu Eesti. Diodorusel (20 eKr) esineb nimekuju Aestyi. Veel on tuntud Aisti ja Aistorum (Jordanes), Istum ja Aestii (Widsith), Aistland (Gutasaga), Hestia ja Estonum (Saxo Grammaticus), Haestii (Cassiodorus), Eistlanz (Ynglingasaga), Eistland ja Estland (Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga), Aestland (Bremeni Adam), Astlanda (Idrisi), Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne.
annaabi.ee 
