Viikingite kunst Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi, norra, taani) päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.11. sajandil. Viikingite ornamentikastiilide jagunemine ajas: Osberg/Broa (750 - 840 a) Kõige varajasem viikingite ornamentikastiil. Peamised leiukohad: kuninglik matmispaik Osbergis - laev ja palju puunikerdusi (vankritel, vooditel jne). Broa Gotlandil - mees, kellele oli hauda kaasa pandud hobusepäitsed ja veel 22 pronksist valatud eset. Motiivideks olid suurte kehadega loomataolised olendid. Kasutati tundmatuid olendeid, väikeste peadega, mida ümbritsesid väädid. Veel kasutati looma, kes haarab midagi. See motiiv märkis esimest viikingite kunstistiili algust. Materjalidest kasutati puitu ja pronksi. Tegu on Osebergi laeva graveeringuga. ...
kuid töö autori arvates ei olegi enam oluline inimestes kinnitunud valepilti ümber lükata. KASUTATUD ALLIKMATERJALID Blanck, D. (2016). The Transnational Viking: The Role of the Viking in Sweden, the United States, and Swedish America. Journal of Transnational American Studies, 7(1). 2-16 Celan, P. (2000). The Invention of the Viking Horned Helmet. International Scandinavian and Medieval Studies in Memory of Gerd Wolfgang Weber, 199-208 Holck, P. (2006). The oseberg ship burkal, Norway: New thoughts on the skeletons from the grave mound. European Journal of Archaeology, 9(2-3), 185-210. doi:10.1177/1461957107086123 Karlep, I. (2017, 6. november). Jüri Kuuskemaa: Eestlased olid viimased viikingid, kes hiljem viisid idamaade valitsejatele viagrat. Pealinn. Loetud aadressil: http://www.pealinn.ee/tagid/koik/juri-kuuskemaa-eestlased-olid-viimased-viikingid- kes-hiljem-viisid-n205424 Käsmu Meremuuseum. (s
annaabi.ee 
