Juba ärkamisaegsed eesti kultuuritegelased seadsid eesmärgiks meie rahvale "saada suureks vaimult". Senini on see meil üpris hästi õnnestunud meie kirjanikud, heliloojad ja teadlased ei ole meile veel maailmas häbi teinud. Vastupidi, Eestit teatakse-tuntakse kui suurt laulumaad, kui mitme revolutsioonilise avastuse ja leiutise sünnimaad. Nii mõnigi kord on aga meie sportlased tõestanud, et võime olla suured ka oma kehaliselt osavuselt. Kas meiesugune väikerahvas suudab samasugust joont hoida ka edaspidi? Mis saab meist tuleviku Euroopas? Euroskeptikute jaoks on eesti keele ja kultuuri püsimajäämise teema saanud üheks põhiliseks Euroopa Liiduga ühinemise vastaseks argumendiks. Väidetakse, et liitumine tooks kaasa inglise keele pealetungi, meie kultuuri jalge alla trampimise ning viiks lõppkokkuvõttes eestluse hääbumiseni. Ometi ei ole selline mõttekäik päris tõene. Euroopa Liit on kogu oma
rajasid nende asemele või siis uutesse kohtadesse oma asulaid. 387eKr üritati vallutada Roomat. Keldid liikusid ka Lõuna-Itaaliasse ja Sitsiiliasse. Rüüstati tp. Bulgaariat, Makedooniat. Keldid haarasid enda kätte suure osa Kesk- ja Lõuna-Euroopast. Britanniasse asusid ka gallialasi, kelle seas oli juhtiv osa katuvellaunidel. Nende käigus ühendas 1.s I poolel pKr oma võimu alla mitu Kagu-Inglismaa hõimu. Keltide majanduslik edukus tulenes rauatootmiselt ja seppade osavuselt. Nende relvad olid väga hinnatud. 43. aastal maabusid rooma väed briti rannikule. Vastuastunud katuvellaunide vägi purustati ning rooma riik sai endale provintsi Britannia. Võeti tagasi Camulodunom, Londinium ja teised rooma keskused. Rooma kaitse piirdus muldvalli ja tornidega. 5.s keskpaigast algas germaani hõimude massiline sissetung Britanniasse. Anglid, saksid ja jüüdid lähtusid Saksamaa põhjarannikult ja Jüütimaalt, friisid Põhjamere rannikult
Õukond oli jagunenud kaheks. Paljud ei pooldanud sõjakäike, kuna need pidavat pigem kahju tooma. Kulutusi aina vähendati, et oleks rohkem võimalusi ja tarbeid sõja jaoks. Riietusedki muutusid kasinaks, et raha kokku hoida. Inimesed muutusid kahepalgelisteks. Paljud Henry VIII teenistuses olevad tegutsesid Prantsusmaa heaks. Kuningas harjutas eelseisvaks retkeks igal vabal hetkel, kuningas torkas silma oma kõrge kasvu ja tugeva keha poolest, ta oli teistest üle nii osavuselt, kui väljanägemiselt ning tabas kindlal käel sihtides otse märklaua keskkohta. Lahingutes oli edu. Esimene vallutuskõik oli tehtud. Kuigi see oli raskendatud, arvestades asjaolu, et Fernando oli liitlasena kahepalgeline ja paljud teised seisid vastu. Soti kuningas ähvardas Henryt, et kui too oli oma sõjakäigul kuid lahingus, mis toimus sotlaste ja kuninganna Kathrine`i väe vahel said sotlased alistatud.