Loodusest selgub ju samuti, et tugevad söövad alati nõrgemaid. Osa sofiste leidis, et inimesed peaksidki oma seadusi kujundama tugevama õigusest lähtudes. "Teadmine, mis on hea mis on halb, teeb inimese vooruslikuks ja kurjust põhjustab teadmatus. " Sofistide ideoloogia - Sofistid: Tarkuseõpetajaid tõde ei huvita, nad on praktikud. Kasvas usaldamatus meelelise taju vastu. Objektiivne tunnetus ei olegi võimalik, kõik on suhteline, piisab ainult osavatest argumentidest. Teoreetiline ja moraalne skepsis kujuneb. Ainult edukus maksis. Kõnekunst on veenmiskunst, mitte veendumuste kunst. "Ma usun, et see on nii, aga ma pole selles kindel." "Mesi on magus, seda ma tunnistan, aga ma ei julge seda kinnitada." Sofism omandab sõimusõna tähenduse Sokratese kriitika : Astus välja sofistide relativistliku filosoofia vastu. Kui inimesed arutlesid oma arvates tõsikindlate teadmiste üle (õiglus, tõde, voorus, ilu jne), siis
sõna-sõnalt " päike neidude seas". Päike laskub talvisel pööripäeval Newgrange´is kalmukünka sügavusse. 2.2 Druiidid Keldi ühiskonnas on teateid neljast põhiklassist: aristokraadid, kelle hulgast tulid pealikud ja sõjamehed; haritlaskond, kes koosnes druiididest, bardidest, ennustajatest, seadusetundjatest, arstidest, kunstnikest ja oskustöölistest; alamklass, kes koosnes väiketalunikest, vähem osavatest käsitöölistest ja teenijatest; ning orjad, kes olid kõigist kõige alamad. Druiidid olid keldi preestrid, kes hoidsid maagia ja tervendamise saladusi. Druiididest on ajaloolisi tunnusmärke Iirimaal, Inglismaal, Walesis ja Gallias. Kuigi on vähe dokumenteeritud tõendeid druiididest keldi asundustest Hispaanias, Itaalias, Galaatias ja Doonau orus, näib olevat võimalik, et nad olid ka seal olemas. Druiidid rändasid teiste suguharude juurde ja korraldasid koosolekuid, milles erinevad
Teised filosoofid püüdsid neist eemalduda. 500-449 e.Kr. Kreeka-Pärsia sõjad. Ateenast sai Kreeka poliitilise- ja vaimuelu keskus. Kujunes kõrgkiht - rikas, luksuslik, huvi hariduse vastu. Demokraatne kord vajas kõneosavaid poliitikuid. Karjääritegeja pidi suutma kõike selgeks teha. Tarkuseõpetajaid tõde ei huvita, nad on praktikud. Kasvas usaldamatus meelelise taju vastu. Objektiivne tunnetus ei olegi võimalik, kõik on suhteline, piisab ainult osavatest argumentidest. Teoreetiline ja moraalne skepsis kujuneb. Ainult edukus maksis. Kõnekunst on veenmiskunst, mitte veendumuste kunst. "Ma usun, et see on nii, aga ma pole selles kindel." "Mesi on magus, seda ma tunnistan, aga ma ei julge seda kinnitada." Sofism omandab sõimusõna tähenduse. PROTAGORAS Atterast (480-410) Tüüpiline näide sofistidest. Inimesele ei lähe tegelikult korda, milline maailma ta ümber on. Kujutlused teenivad erahuvisid. Inimene on mõõduks