määramatu: osaeitava lause tõesusest ei järeldu vastava üldeitava lause tõesus, ta võib olla tõene ja võib olla väär. Võib veel kontrollida, kas üldjaatava väite tõesust ei saa määrata ka kaudselt, lähtudes juba tuletatud üldeitava väite väärusest. Vastandus (kontraarsus): kui üldjaatav on väär, siis üldeitav võib olla tõene, aga ka võib olla väär, sest nad võivad olla mõlemad väärad. I – Mõni [asi] on enda teha. (Mõndagi on enda teha.) S–iP–. Osavastanduse põhjal määramata tõeväärtusega: kui osaeitav on tõene, siis osajaatav võib olla väär, kuid võib olla ka tõene, sest nad võivad olla mõlemad tõesed. Võib veel kontrollida, kas üldjaatava väite tõesust ei saa määrata ka kaudselt, lähtudes juba tuletatud üldeitava väite väärusest. Alluvus (subordinatsioon): väärast üldjaatavast ei järeldu osajaatava väärus, ta võib olla kasväär või tõene.
määramatu: osaeitava lause tõesusest ei järeldu vastava üldeitava lause tõesus, ta võib olla tõene ja võib olla väär. Võib veel kontrollida, kas üldjaatava väite tõesust ei saa määrata ka kaudselt, lähtudes juba tuletatud üldeitava väite väärusest. Vastandus (kontraarsus): kui üldjaatav on väär, siis üldeitav võib olla tõene, aga ka võib olla väär, sest nad võivad olla mõlemad väärad. I Mõni [asi] on enda teha. (Mõndagi on enda teha.) SiP. Osavastanduse põhjal määramata tõeväärtusega: kui osaeitav on tõene, siis osajaatav võib olla väär, kuid võib olla ka tõene, sest nad võivad olla mõlemad tõesed. Võib veel kontrollida, kas üldjaatava väite tõesust ei saa määrata ka kaudselt, lähtudes juba tuletatud üldeitava väite väärusest. Alluvus (subordinatsioon): väärast üldjaatavast ei järeldu osajaatava väärus, ta võib olla kasväär või tõene.
annaabi.ee 
