Seetõttu on oluline täpsus ja võime anda oma teadmisi võimalikult hästi edasi teistele. Isegi kui inimene oskab midagi väga hästi, kuid tal puudub võime seda edasi õpetada siis pole ta nii tark. · Tark on see, kes juhib, mitte ei allu korraldustele. Me ei pea targale kohaseks korralduste saamist, vaid just korralduste andmist. Tark ei allu teistele, alluvad vaid vähem targad. On arusaam, et allutakse kui ei osata vastu hakata osavamale/tugevamale. Me vaatame firmajuhti ja näeme temas tarka ja need, kes talle alluvad ei tundu nii targad kui juht, sest nad peavad alluma talle. II teema: neli erinevat põhjuslikkuse vormi 1. Mida nimetatakse põhjusteks; selgitage seda näidete varal (näide ise ei ole selgitus) 1. Aristoteles leiab, et kui tahta ära seletada miks asjad sellised on, nagu nad on, siis tuleb leida nende põhjused. Ta arvab, et on olemas neli põhjust, milleks nimetatakse
2. Aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad. 3. Ette näha alluvate nii soovitavat kui ebasoovitavat käitumist. 4. Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust. 2. Organisatsioonilise käitumise ajalooline areng Inimajaloo algul töötati üksinda või väikeste rühmadena, et hankida igapäevatoitu või valmistada endale vajalikku töövahendit. Inimestevahelised suhted polnud keerukad, alluti kõige tugevamale ja osavamale. Esimesed organisatsioonid tekkisid siis, kui hakati käsitsi valmistama tooteid ka teiste tarvis. Need olid väikesed töökojad (manufaktuurid), kus valitsesid lihtsad tööalased suhted: meister- sell-õpipoiss. Töötingimused olid manufaktuurides väga rasked. Inimesed töötasid koidust videvikuni ebatervislikes, räpastes, ohtlikes ja kitsastes tingimustes, et hankida endale ja oma perekonnale minimaalseid elatusvahendeid. Nende töörahulolu parandamiseks piisas väikesest muudatusest
annaabi.ee 
