Ükski lause pole korraga tõene ja väär. Lausearvutuse valemid on parajasti need, mida saab koostada alltoodud reeglite järgi: 1. Iga lausemuutuja on lausearvutuse valem. 2. Kui F on lausearvutuse valem, siis ka F on lausearvutuse valem. 3. Kui F ja G on lausearvutuse valemid, siis ka (F&G), (FVG),(F->G) ja (F<->G) on lausearvutuse valemid. Osavalem : Kõiki antud valemi konstrueerimise käigus tekkinud valemeid nimetatakse selle valemi osavalemiteks ehk alamvalemiteks, konstrueerimise viimasel sammul kasutatud suhet aga peatehteks. Kokkulepped sulgude kohta: 1. Tehete prioriteet kõrgemast madalamani on , &, V, ->, <->. 2. Vasakassotsiatiivsus: kui mitme liikme konjuktsioonis või disjunktsioonis sooritatakse. tehteid vasakult paremale, siis võib tehete järjekorda täpsustavatest sulgudest loobuda. 3. Valemi välimised sulud võib ära jätta
1. iga lausemuutuja on lausearvutuse valem; 2. tõeväärtused t ja v on valemid; 3. kui on lausearvutuse valem, siis ka ¬ on lausearvutuse valem; 4. kui ja on lausearvutuse valemid, siis ka , , ja on lausearvutuse valemid; 5. kui on lausearvutuse valem, siis ka () on lausearvutuse valem. Lausearvutuse valemeid tähistame , , ... . Kõiki antud valemi konstrueerimise käigus tekkinud valemeid nimetatakse selle valemi osavalemiteks, konstrueerimise viimasel sammul kasutatud tehet aga valemi peatehteks. Näide: Olgu antud valem (((X ¬Y ) (Z ¬X)) (Y X)). Lausemuutujad X, Y , Z on lausearvutuse valemid definitsiooni esimese punkti põhjal. Kolmanda punkti põhjal on lausearvutuse valemid ka näiteks ¬X ja ¬Y ning neljanda punkti põhjal Y X. Edasi on lausearvutuse valemid X ¬Y , Z ¬X ja (X ¬Y ) (Z ¬X) ning samuti ((X ¬Y ) (Z ¬X)) (Y X). Viimase valemi peatehe on ja tema
annaabi.ee 
