• Kontroll – varjatud • Juhtimisulatus – suur • Otsustamine – delegeeritud 8.Situat.käsitlus: • Keskmeks organisatsiooni struktuur • Ei ole üht universaalselt tõhusat süsteemi • Kõige olulisem mõju on situatsioonil (keskkond ja tehnoloogia) • On rohkem kui üks viis eesmärgile jõudmiseks • Juhid peavad kohanema situatsiooniga • Mida ebakindlam ja heterogeensem keskkond,seda enam peab olema organisatsioon diferentseeritud (jagatud osavaldkondadeks) ja integreeritud 9.Süsteemiteor.mõjud: • Organisatsioon kui avatud süsteem oma allsüsteemidega (eelmise saj 50-ndad aastad) • Organisatsioon kui avatud ja iseorganiseeruv süsteem, mis püüdleb arengule 10.Kõrge ja lameda org.tunnus: Tüüp A (mehhanistlik) • kõrge astmelisus • madal hargnevus • väike juhtimisulatus • kõrge formaliseeritus • kõrge tsentraliseeritus • selge käsusüsteem • enam vertikaalne kommunikatsioon Tüüp B (orgaaniline) • madal astmelisus
Kõige olulisem mõju on situatsioonil(keskond ja tehnoloogia) On rohkem kui üks viis eesmärgile jõudmiseks Juhid peavad kohanema situatsiooniga T. Burns ja M. Stalker – eristavad mehhanistliku ja orgaanilist organisatsiooni P. R. Lawrence ja J. W. Lorsch – kaht liiki mudelit: diferentseerimine ja integratsioon Mida ebakindlam ja heterogeensem keskkond, seda enam peab olema organisatsioon diferentseeritud (jagatu osavaldkondadeks) ja integreeritud Juhuslikkuse käsitlussuund Juhuslikkuse teooria (contingency theory) – suhtelisuse mõiste sissetoomina Ohud C. Argyris – A- tüüpi organisatsioonid vähendavad töötajate iseseisvust ja loovust ning riskivõtmist B- tüüpi organisatsioonid nõuavad kompetentseid ja pühendunud töötajaid Süsteemiteooria mõjud Organisatsioon kui avatud süsteem omna allsüsteemidega (eelmise saj – ndad aastad)