Seksuaalsuse arenemist inimesel on kirjeldatud Holtzmeyeri poolt järgmiselt. See killunenud ja mitmekesine seksuaalsus, milles iga osatung teotseb omal käel, ühtlustub; puberteedi-aja lõppedes ilmub indiviidi seksuaalsus küpsena: ühelt poolt astuvad osatungid suguorganite teenistusse... Varem iseseisvad osatungid valmistavad ainult veel ette suguakti" (näit. vaatluses, suudluses jne.). ,,Teiselt poolt astuv tagasi autoerotism... Küpses seksuaalelus ei kasutata kõiki osatunge. Veel enne puberteeti tõrjutakse kasvatuse mõjul teatud osatungid" (näit. need, mis sihitud väljaheitmisakti lõbule) ,,ja luuakse hingelisi tegureid, nagu häbi, vastikusetunne, moraal, mis valvureina tõrjet alal hoiavad." (Holtzmeyer, 1934, lk 74) ,,Juhtu, et kõik osatungid ei astu genitaliteedi teenistusse. Niisugune iseseisvaks jäänud osatung ilmub siis perversioonina (haiglase tungina)... Juhtub ka, et püsima jääb ükskõiksus suguvahede suhtes..
Kui tungiobjekt kaob, siis muutub tung ise mõttetuks ja nii tekib küüniline filosoofeerimine elu mõttetusest, kus kinnitatakse, et armastust ei ole kunagivõimalik rahuldada, välja arvatud ainult fantaasias. (Mangs, Martell 2000:341-342) 4.1.1.3 Võrgutamine Võrgutaja „oskab igat moodi“, kuid ei hooli objektist ega järgnevast tühjusetundest. Armastust ja seksuaalsust alahinnatakse. Selle asemel hinnatakse üle mitmesuguseid osatunge, nagu häbitut vuajerismi ja provotseerivat akshibitsionismi. Püütakse mõjuda täiskasvanuna seda tegelikult olemata. Tahetakse lõpetada vastumeelne erinevus lapse ja täiskasvanu vahel ning võib-olla püüeldakse seetõttu inimeste poole, kes on endast madalamal tasemel ja primitiivsemate normidega. (Mangs, Martell 2000:342) 11 5 KOKKUVÕTTE Oma referaadi kirjutamise käigus ma sain teada, et noorukiiga on tavaline arenguetapp,