motiivid võiksid olla: mängu protsess, soov võita pilte, konfliktide ootus mängijate vahel, olla kõige parem jne. Mis võiks aga olla laste motiiviks, kui nad õpivad tunnis emakeelt? Motiivid ei ole mitte alati teadvustatud. Sel juhul inimene teab, mida ta tahab, kuid ei tea, miks ta seda tahab. Tegevus koosneb harilikult toimingute ahelast. Iga toimingut iseloomustab eesmärk (kujutlus tulemusest). Toimingud on omakorda sageli hierarhilise struktuuriga: mahukam toiming jaguneb osatoiminguteks ja need sageli veelgi konkreetsemateks osatoiminguteks. Seega puutume kokku ka vahe-eesmärkide hierarhilise struktuuriga. Nt lapse tegevuseks on õppida õigekirja. Algajal õppijal on iga sõna kirjutamiseks (esimese astme toiming) vaja sooritada järgmised osatoimingud: määrata häälikute järjekord, määrata häälikute pikkus, määrata häälikute rühm, valida tähed, kirjutada sõna, kontrollida kirjutatu õigsust. Häälikute
// Sõna süntees: hüpoteesi loomine sõna kõlast; hüpoteesi kontroll; sõna lugemine; kontroll tähenduse kaudu. Kirjutamine kui vaimne toiming: Kirjutamine – sõna graafilise mudeli koostamine häälikulise struktuuri alusel. Tegevus koosneb harilikult toimingute ahelast. Tegevust iseloomustab motiiv ja toimingut iseloomustab eesmärk. Toimingud on sageli hierarhilise struktuuriga, kus mahukamad toimingud jagunevad osatoiminguteks ja need võivad veel omakorda jaguneda väiksemateks osatoiminguteks (Karlep, 1998). Lingvistilised alused. Foneetiline kiri: Häälikkiri ehk tähestikkiri ehk fonograafia ehk foneetiline kiri ehk alfabeetiline kirjaviis on kiri, milles tähed ja häälikud on omavahel ligikaudses vastavuses. Iga häälik, mis sõnu eristab, on foneem. Foneem on häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest