mitte, et sellest sõltub palju. Kuna toimign on eesmärgistaud, siis sooritamine läbib teatud etapid. Motiivist lähtudes püstitame mingi eesmärgi. Järgmine on ülesandes orienteerumine mida siis ikkagi teha tuleb. Järgneb planeerimine - mida, mis järjekorras tuleb teha. Siis sooritamine kas väliselt, privaatkõneldes endaga, sisekõnele toetudes. Järgneb enesekontroll . kas tulemus vastab sellele, mis oli eesmärgiks! Õpetada lastele osatoimingute tähtsust ja eesmärgistamist! See aitab nii palju kaasa. Vaja määrata, kuidas häälikut hääldada, teadvustada seda häälikut üldse. , hääliku pikkus eri sõnades (välted), kirjutada seda nüüd. Tihti rõhuasetus on sooritusel, aga mis eelneb ja järgneb, jääb kõrvale! See on halb. TOIMINGU OMANDAMISE ETAPID (õppimine teisisõnu) *Esiteks vaja lapsele seletada ja ette näidatda, mida mis järjekorras teha. Nt keeletõsmist
Tundide tüübid ja ülesehitus: Eristatakse järgmisi peamiselt rakendatavaid tunnitüüpe: uue materjali käsitlemise tund, harjutustund, kordamistund. Abiõppes on sageli kasutusel kombineeritud tund. See on harjutustund, kus vähesel määral käsitletakse ka uut materjali. Kombineeritud tund on eriti levinud keeleõpetuses. Tunni struktuur on loogiline, kui see vastab tunnetustegevuse seaduspärasustele ja õppetoimingu koostisse kuuluvate osatoimingute järjestamisele (algoritmile). Sel juhul valmistab eelnev töövõte ette järgmise sooritamist. On mõningad tunnietapid, mida ei ole võimalik ringi paigutada. Nendeks on õpilaste häälestamine tunni alguses ja kokkuvõtete tegemine tunni lõpul. Teiste etappide suhtes kehtib paigutuse (järjestuse) eelistatus. Emakeeletunni struktuur (ülesehitus) tavaõppes ja abiõppes on põhimõtteliselt sama. Kuid
annaabi.ee 
