h haldusterritooriumi jaotusel, samuti täidesaatva riigivõimu valitsemisalade haldusel. Keskvalitsus ja nii selle territoriaalne kohahaldus kui ka valitsemisalade detsentraliseertitud kohahaldus moodustavad unitaarse riikliku korralduse juhul hierarhilise subordineeritud süsteemi dekontsentreeritud tsentralisatsiooni ehk n-ö pealinnast haldusüksustesse või valdkonnaregioonidesse hajutatud põhimõttel. Föderatiivse riikliku korralduse juhul algab kohahalduse süsteem alates osastisriigi tasandist, kusjuures eri osariikides võib kehtida märgatavaid erisusi süsteemi osas. I - lokaalne; II - subregionaalne; III - supraregionaalne; IV - osariigi tasand; V - föderatsioon. Kohahalduse üldfunktsioonid: 1) territoriaalne üldhaldus; 2) valdkonnahaldus; 3) kitsa funktsiooni täitmine. Neid tegevusi teostatakse kas 1) normatiivse tegevuse kaudu või 2) normivabade toimingute abil või 3) nii normatiivse tegevusee kui ka normivabade toimingute abil.
esinduskogu juht ka täitevorgani juht, samas esineb praktiliselt kubernerisarnaste volitustega riigi esindaja ( maavanem). Ülatasandist allpool ja lokaalsest (reeglina kohaliku omavalitsuse tasandist) ülalpool on nn maakonnatasand. Siin veel suurem süsteemide kirevus. Üldistada võib üksnes, et siin on samuti reegliks valitav esinduskogu ja vastav täitevorgan, kelle juht on sageli üks, kusjuures viimane on ka lisaks riigi või osastisriigi esindajaks maakonnas (ka Eestis kehtis 1992. aastani süsteem ,kus omavalitsusliku maakonna maavanem oli kohaliku omavalitsuse täitevorgani juht, aga samas veel nö "kauba peale" riigi esindaja maakonnas). Paljudes riikides algab siit juba omavalitsuslik või poolomavalitsuslik tasand (eelviidatud segasüsteem). Ka siin on suuri kõikumisi pädevuses - kas lai iseotsustamisõigus või üksnes piiratud otsustus ja seadusega detailselt reguleeritud ülesanded- õigused. TEEMA 8
annaabi.ee 
