omad. Grammatilisi uuteid: i-mitmus (vanul päevil, sügavais mõtteis), lühike mitmuse osastav (jalgu, tube, õnnelikke), lühike sisseütlev (tuppa, jõkke, merre, sohu), lühem mitmuse omastav (maastike, õnnelike), viisiütleva elustamine (avasui, püstipäi, nõtkuvi jalu), i- ülivõrre (parim, kõrgeim, rikkaim), maks-vorm (tegemaks, olemaks), lauselühendite reeglistamine, sõnajärje degermaniseerimine jpm. Süntaksis osastavalise öeldistäite maksvusele aitamine, nt: ta on oma aja kuulsamaid kangelasi. Osaaluse elustamine, nt: põrandal vedeles paberitükke pro paberitükid vedelesid põrandal. Eesti keeles tuleks loobuda saksapärase ü kasutamisest, selle asemel y, nt: jyhhe. Keeleuuendus ei saavutanud oma ideaali, küll aga pakkus rohkesti ainest kirjekeele täiustamiseks ja innustas keelearenduseks ka järeltulevaid põlvi.
sihiliseks. Sihilised verbid jagatakse sihitise käände järgi: 1) Kolmekäändelise sihitisega verbid, st et objekti kääne on määratav nii täis- kui ka osasihitise reeglitega. [Täissihituse reegel: täissihitist võib kasutada, kui lause on jaatav, tegevus on lõpule viidav ning objekt väljendab tervikut, kindlat hulka], nt. ehitama (ehita saun (nim), ehitab sauna (om) käskiv kv nimetavaga, ehitab sauna (os, osasihitis). Need on resultatiivsed verbid, nagu ka istutama, alistama. 2) Osastavalise sihitisega verbid, nendel moodustatakse ka käskiv kv osastavas käändes sihitisega. See tähendab, et nende verbide objekt on alati osastavas, sõltumata täissihitise reeglitest. Need on mitteresultatiivsed e irresultatiivsed verbid, mille puhul pole võimalik öelda, kas tegevus on lõpetatud, nt harrastama, alustama, õigustama, sallima. 3) nn segarühm, kus tuleb arvestada lisatingimusi, et otsustada, kas on tegemist kolmekäändelise või osastavalise sihitisega verbiga
annaabi.ee 
