organismide kulul elav olend; orb vanemateta laps; pälvima midagi ära teenima; remmelgas puukujuline paju; räämas määrdunud; siug uss, madu; susi hunt; vagel ussike, tõuk; valla lahti, avatuks; õnar lohk, süvend 18 Kirderannikumurre sõnadel puudub palatalisatsioon, puudub vältevaheldus. Paiguti puudub sise- ja isegi lõpukadu ning on säilinud vokaalharmoonia. Erinevad ainsuse ja mitmuse osastavad vormid. P-Eesti murderühm jaguneb neljaks: 1) Saarte murre, mida räägitakse Saare- ja Hiiumaal, Muhus ja Kihnus, iseloomustab kääshäälikuühendi puudumine sõna algul (raav kruvi), ö esinemine õ asemel, seesütlev kääne (nurkas,selgas) 2) Läänemurret kõneldakse Lääne- ja Pärnumaal. Ühisjoooned saarte murdega (võrkus, paatis (seesütlev)), v tähe asemel b täht (kõba kibi), harva hi muutumine he-ks (kuhe, vaheb), de-mitmus (õladel, linnudele) 3)
· Helilised klusiilid ja sibilandid: deed'ä 'taat, mees', jezä 'isa' · Tagavokaalsetes sõnades vene l: kala · H säilinud: kabõhhõzõq 'neiud' · S- või st- translatiiv: ilozas ilozast 'ilusaks' · Hn-, h- või n-illatiiv: poodihn-poodih-poodin 'poes' Kraasna · Arhailised sõnad: taidma 'oskama', mõistuz 'mõistatus' · Keskkõrged vokaalid kõrgenenud nasaalide, s-, h-ees_ ummaq '(nad) on' · Osastavad geminatsioon: sinnu 'sinu' · B-tunnuseline keskvõrre: parõb 'parem' · St-translatiiv: hummogust 'hommikuks' · J sõnaalgulise i/e ees: jimä 'ema', jezä 'isa'
annaabi.ee 
