Vesikirp Ehitus ~1mm pea, rindmik, tagakeha koda 5 paari jalgu 2 paari tundlaid liitsilm (22 osasilma) suu värvus Sigimine partenogenees haudetasku kuni 100 järglast sootingimused püsimunad Hingamine ja toitumine rindmikujalad lõpuskotikesed hapnik verre harjaskammikesed bakterid, vetikad, algloomad Tähtsus looduses ja muu filtreeriv loom indikaatorloom looduse aineringe osa saab püüda kahvaga Kasutatud materjalid http://en.wikipedia.org/wiki/File:Daphnia_pulex.png (pilt) /Slide 1, 4 http://www.zbi
Kilkprussakalised on väliselt kõik üsna sarnased, 1-3 cm pikkused sihvaka kehaga kollakad või helepruunid putukad. Kehakatted nõrgalt sklerotiseerunud, kogu keha on kaetud peente karvakestega. Pea on ette suunatud, lame, väga liikuv; haukamissuised on ette suunatud. Ülalõuad on küll tugevad, kuid ilma mälumispinnata, seetõttu on toidu peenestamisel kõige olulisem lihasmagu. Liitsilmad paiknevad külje peal, koosnevad vaid vähestest osasilmadest; kuni 60 osasilma. Tundlad on kuni poole keha pikkused, aluslüli on teistest suurem ja jämedam. Tundlapiug on niitjas. Rindmikulülid on selgesti eristatavad, omavahel väga sarnased, lapikud, I lüli on teistest veidi suurem. Jalad on jooksujalad, 5-lülilise käpaga ja 2 küünisega. Tiivad puuduvad. Tagakeha koosneb kümnest lülist, tipul on veel urujätked ja emastel muneti. Kõik kilkprussakalised on varjatud eluviisiga, tegutsevad peamiselt öösel, elutsevad niiskes
Miks meeleelundid evolutsioonis pea esiotsa kogunevad – et võimalikult kiiresti infot vastu võtta ja töödelda ja et näha liikumissuunda. Tajumine on alati keerulisem protsess kui enese arusaadavaks tegemine. Palju võimalusi, kuidas ümbritsevasse keskkonda enda kohta infot anda. Nägemiselundid Putukad: silma endas terviklikku kujutist ei teki, pannakse kokku ajus; silma eraldusteravus on niisama suur, kui palju silma osi on, nt kiilidel u 30 000 osasilma ning nägemisteravus väga hea, on ka väidetud, et kiil näeb enda ümber 360 kraadi (v.a see osa ümbrusest, mille ta ise oma kehaga ära varjab). Suureõielised kellukad pakuvad tolmendamise eest mesilasele tasuks nektarit, orhideed mitte, aga kuna mesilased ei erista neid üksteisest, siis niisuguse mimikri abil tolmendatakse ka orhideesid. Kiiratava valguse signaalid: organism suuteline keemiliste reaktsioonide abil
annaabi.ee 
