Õied: mõlemasoolised ja tolmendatakse mesilaste ning putukate poolt, õie värvus oleneb sordist valge, lõhe-roosa, helesinine jne. Õis on uhke ja esinduslik, silmailuks (kasutatakse ka värske ja kuivatatud lõikelillena), aga on ka söödavad ja kompostitavad. Juured: Juurestik koosneb peenetest lumivalgetest juurtest, mis moodustavad taime ümber kuni 20cm ringikujulise niidistiku. Juuri söögiks ja kompostimiseks teadaolevalt ei kasutata. Sibul: Küüslaugu sibul koosneb paljudest osasibulatest, mida ümbritsevad kuivanud muundunud lehed sibulasoomused. LEVIK Küüslauk (A. sativum) on Kagu-Aasiast ja India põhjaosast pärit taim. Looduslikke vorme leidub tänapäevalgi Põhja-Indias ja Altai mäestiku ning Pamiiri piirkonnas. KASVATAMINE, KASUTAMINE 80% maailma küüslaugust kasvatatakse Hiinas. Suurimad kasvatuspiirkonnad: Egiptus, Hiina, Hispaania, Prantsusmaa, Ungari, Tai, Türgi, Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid. Üks
Sisaldab kuni 8% valke.Toitainete sisalduselt (süsivesikud, tärklis jne) hinnatakse küüslauku suhteliselt märkimisväärseks 1 g annab ligikaudu 1 kcal energiat Ravimtaimena on küüslauk juba ammu tuntud.Küüslauk on Kagu-Aasiast ja India põhjaosast pärit taim. Ta on üks vanemaid kultuurtaimi, keda on kasvatatud enam kui 5000 aastat. Tänapäeval on peamised küüslaugu kasvatajad Hiina, Lõuna-Korea, India, Hispaania ja USA. Küüslaugu sibul koosneb paljudest osasibulatest, mida ümbritsevad kuivanud muundunud lehed sibulasoomused. Kui varrelehed hakkavad kolletuma, on õige aeg saagikoristuseks. Küüslauku sobib tarvitada nii värskelt kui ka kuivatatuna. Saadaval on küüslauk ka helvestena ja pulbriks jahvatatuna. Tuntakse enam kui 30 küüslaugusorti, mis erinevad üksteisest peamiselt sibula värvi poolest. Paljundada saab küüslauku nii osasibulate kui ka õisikus arenevate sigisibulatega. Rikkalikult on küüslaugus seleeni