vabadus, mis võib olla piiratud) 3 Kui vaba on riik eraõiguse subjektina oma otsustes? Riik tsiviilõigusliku suhte poolena on eraõiguses käsitletav võrdse partnerina. Omanik otsustab oma vara üle, aga riik peab siiski lähtuma üldistest huvidest. Kas Eestis on tsiviilseadustik ?- funktsionaalses mõttes on olemas, kuid faktiliselt on tsiviilseadustik 5 osaseadust. Kohtupraktika õiguse allikana? Kohtupraktika ei ole õiguse allikas. Kohtupraktika kaudu kujuneb seaduse tõlgendamise ja rakendamise praktika, sellest seisukohast oluline. Kohtupraktikaga ei looda uut õigust juurde. tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine kehtivus - territoriaalne- seadused kehtivad kogu Eesti territooriumil v.a KOV volikogu õigusaktid. Kollisiooninormid: rakendatavus ei ole seotud territooriumiga; ajaline- seadus hakkab kehtima alles jõustumisest;
üldaktidest. Õigusallikas on see koht, kus on õigusnormid kirjas. Tsiviilõiguse peamiseks allikaks on seadus (TsÜS § 1, 2). Kuivõrd oluliseks allikaks on põhiseadus tsiviilõiguse jaoks? Kvantitatiivses mõttes kindlasti mitte väga oluline, sest PS sisaldab vaid mõned üksikud normid tsiviilõiguse mõttes ( nt PS § 25, 32 tagavad tsiviilõiguste kaitse riigi ning teiste isikute suhtes). Tsiviilõiguste peamisteks allikateks on siiski muud seadused: 1) 5 osaseadust, mis koos kujutavad endast tsiviilseadustikku 2) Üksikute juriidiliste isikute liikide kohta käivad seadused, mittetulundusühingute seadus, sihtasutuste seadus 3) Seadusest alamal seisvad aktid Vabariigi Valitsuse määrused, ministri määrused, KOV-i üldaktid. Tsiviilõiguse allikana võib seaduse kõrval olla ka tava väljakujunenud käitumisnormid, mis ei ole õigusnormid
annaabi.ee 
