Aegrea komponentide arvuliseks iseloomustamiseks leitakse vastavad indeksid: üldist varieerumist iseloomustav ehk kogukõikumise indeks trendi indeks hooajalisuse ehk sesoonsuse indeks jääkkomponent Libisevaks keskmiseks nimetatakse pikemat perioodi hõlmava aegrea teatavast arvust järjestikustest elementidest leitavat suhteliselt lühema perioodi keskmist. Osaperioodide arvu, mida libisev keskmine hõlmab, nimetatakse libisemissammu pikkuseks, c (tavaliselt mingi paaritu arv) x g = 6 1,26 1,20 1,15 1,08 1,11 1,12 = 1,15 5510 x g = 7 -1 = 1,15 2375 Geomeetriline keskmine keskmise kasvutempo leidmiseks Kronoloogiline keskmine momentrea keskmise taseme leidmiseks 50 670 + 180 + 30 + xkr = 2 2 = 190 4 -1
Aegridade tasandamine- Empiirilised aegread võivad olla küllaltki hüplikud. Sagedaste tõusude ja languste tõttu võib olla raske hinnata, kas areng toimub tõusu või languse suunas, seetõttu kasutatakse pikemaajaliste tendentside määramiseks ridade tasandamist. Aegridade tasandamise meetodid: libiseva keskmise meetod(Libisev keskmine keskmine on fikseeritud arvu naabervaatluste aritmeetiline keskmine. Osaperioodide arvu, mida libisev keskmine hõlmab, nimetatakse libisemissammu pikkuseks) vähimruutude meetod(Aegrea taandamine mingile geomeetrilisele joonele NT: sirge, parabool, hüperbool, polünoom, logaritmfunktsioon, eksponentfunktsioon, astmefunktsioon) Vähimruutude meetodil tasandamisel läbitakse järgmised 3 etappi: Valitakse sobiv tasandusjoon; Nn
Multip.mudel.seda kasutatakse aegrea matemaatiliseks modellerimiseks. Avaldatakse aegrida eepoolloetletud 4 komponendi abil nii y=t*s*c*i. 62.Trendi leidmine – Leida arengutendentsi iseloomustav ajast sõltuv matemaatiline funktsioon. Sageli lineaarne yt=a+bt. T-ajaperiood. Lisa trendijoon. 63.Sesoonse komponendi leidmine arengutendentsita ja arengudententsiga ridades – tendentsita – kõigepealt tuleb otsustada missugust osaperioodide sesoonsusindeksid vajame. Nt päev, nädal jne. Kui valime kvartali, siis saame määrata sesoonsuse kvartaliindeksid. Selleks leitakse aegreas samanimeliste kvartalite näitajate aritmeetilised keskmised. Seejärel arvutame sesoonsuse kvartaliindeksid kvartalikeskmiste jagamise teel üldkeskmisega. (väike tabel excelis). Arengutententsiga – kõige pealt trendijoonelt funktsioon, leitakse uus aegrida nii: vaadeldav asi jagatakse trendiindeksiga. 64
Nende karakteristikute abil on võimalik anda nähtuse muutumise üldine iseloomustus. 26. Aegridade tasandamine libiseva keskmisega Libisevaks keskmiseks nimetatakse pikemat perioodi hõlmava aegrea teatavast arvust järjestikusest elementidest leitavat suhteliselt lühema perioodi keskmist, mille väärtuste arvutamisel nihkutakse edasi nii, et igal järgneval sammul hõlmatakse uus ja jäetakse välja kõige varasem osaperioodi või- momendi kohta käiv rea element. Osaperioodide arvu, mida libisev keskmine hõlmab, nim libisemissammu pikkuseks.Tavaliselt võetakse selleks mingi paaritu arv osaperioode (päevi, kuid, aastaid) Nt loomuliku iibe libisev keskmine: leian loomuliku iibe (sündimus-suremus) leian nt 3 aasta libiseva, selleks liidan esimesed 3 iibe tulemust saan libiseva summa, jagades selle libisemissammuga (eks mitu arvu ma liitsin) saan kätte keskmise libiseva. 27. Aegrea analüütiline tasandamine sirgega
360 162 Järelikult I P r t = 10000 0,105 472,5 EURi. # 360 Kui tehinguperioodi vältel intressimäär muutub, tuleb kogu periood jaotada osaperioodideks, mille vältel intressimäär on konstantne, arvutada intress iga osaperioodi kohta eraldi ja tehingu intressiks on siis osaperioodide intresside summa. Näide 2.2.7. Arvutada investeeringu 13 000 EURi intress, kui investeeringu ajavahemik on 04.08.2011 - 12.06.2012 ning intressimäär on algul 10,5%, alates 01.12.2011 tõuseb intressimäär 11 protsendini ning alates 04.03.2012 11,5 protsendini. Lahendus. Vastavalt intressimäära muutumisele jaotame kogu perioodi kolme ossa. Tulemused esitame järgnevas tabelis (intresside arvestamisel peame silmas, et arvesse läheb osaperioodi esimene päev, kuid mitte viimane päev)
annaabi.ee 
