Tervikmeetodit rakendatakse enamasti lihtsamate harjutuste õpetamisel, kus keha asend või liigutuste iseloom on tavapärane ja üksikliigutuste arv väike. Näiteks astesamm laugel tõusul (sarnaneb käimisele), aeglane heas jäljes põhiasendis laskumine. Keerukamate harjutuse puhul (ebaharilikud asendid ja liikumised, nt. pooluisusamm või sahkpööre, uued keerukad liigutused nt. Parralleelpööre) on tervikliku ettenäitamise järel otstarbekas harjutust õppida osade kaupa e. osameetodil. Selleks õpitakse ja harjutatakse tegevuse üksikuid, struktuurilt lihtsamaid osi eraldi. Neid õpitakse oskuse tasemeni jõudmiseni s.t. sooritatase teadvuse kaasabil. Terviku üksikosi ei soovitata õpeteda vilumuse tekkeni (automaatsuseni) – see võib hiljem takistada liikumisviisi terviklikku sooritamist. Harjutusi, mis soodustavad teatava suusatamisviisi osade kaupa õppimist, nimetatakse juurdeviivateks harjutusteks (nendest hiljem).
korrektselt ja ohutult. Kasutades oskuse õpetamisel osameetodit, tutvustage õpilastele alati enne, kuidas seda tuleks sooritada tervikuna. Alustage harjutuse terviklikust demonstreerimisest, mis näitab, kuidas osad ühinevad tervikuks. Pärast demonstreerimist jagage harjutus osadeks, mis hõlbustab selle õppimist. Osameetodil on suurim väärtus komplekssete oskuste omandamisel, mis koosne- vad sõltumatutest osadest. Osad tuleb ühendada tervikuna niipea kui võimalik. VIGADE VÄLJASELGITAMINE JA PARANDAMINE Teoreetiline ja praktiline liigutustegevuse omandamine toimub kõigil juhtudel pi- deva vigade parandamise kaudu, et järk-järgult läheneda liigutustegevuse täpsele
annaabi.ee 
