sahharoos, dekstroos, maltoos ja laktoos. Vesilahuses on ühe osa sahharoosiga võrdväärse magususe saamiseks vaja ligikaudu kaks osa 42 DE maisisiirupit, kolm osa laktoosi või üks osa kõrge fruktoosisisaldusega siirupit. Enamlevinud vaniljejäätise vastuvõetav magususe tase on 13-15% sahharoosi ekvivalent (võrdub 13-15 % sahharoosiga jäätisesegus). Jäätise suhteline kõvadus erinevatel temperatuuridel oleneb antud temperatuuril külmunud vee osamassist, mis omakorda sõltub jäätisesegu külmumistäpist. Kui segu külmumistäpp langeb, jääb antud temperatuuril rohkem vett külmumata ning valmistoode on pehmem. Monosahhariidid (fruktoos, dekstroos) alandavad segu külmumistäppi suuremal määral kui disahhariidid (sahharoos, maltoos, laktoos). Maisisiirupis leiduvad kõrgema molaarmassiga suhkrud alandavad külmumistäppi vähemal määral kui disahhariidid. Külmutatud dessertide külmumistäpp segu lahustuvatest koostisosadest.
muutuvad toidukõlblikuks ilma kulinaarse töötlemiseta heeringlased, lõhelased, makrelllased. Peale vahetu toiduks tarvitamise soolatakse ka kalu, mis lähevad edasisele töötlemisele külmsuitsutamine, vinnutamine. Soolamisviisid on kuivsoolamine, märgsoolamine (soolvees), segasoolamine, erisoolamine (lisatakse väikeses koguses suhkrut ja konservante), vürtsisoolamine (lisatakse suhkrut ja maitseaineid pipar, loorber, ingver, nelk, muskaatpähkel). Olenevalt keedusoola osamassist eristatakse nõrgalt (4...10%), keskmiselt (10,1...14%) ja tugevalt (üle 14%) soolatud kala. Marineeritud kala. Kasutatakse peamiselt heeringlasi. Eelnevalt soolatud või kergelt soolatud kalad valatakse üle marinaadiga, mis sisaldab äädikat, suhkrut, maitseaineid jt. lisandeid. Suitsutatud kala. Suitsutamisel avaldavad konserveerivat toimet suitsus leiduvad keemilised ühendid fenoolid, happed, metüülpiiritus, formaldehüüdid, vaigud jt. ained, samuti keedusool