aga ka organisatsioonid, mis annavad inimesele midagi vastu. Kindlasti ei saa mainimata jätta ka sotsiaaldemograafilisi tegureid, mis mõjutavad ka poliitilist osalust: sotsiaalmajanduslik staatus, sugu, vanus, rahvuslik ja rassiline kuuluvus. Kõik need tegurid on olulised poliitilise osaluse kujunemisel, kuid peamine tegur, mis mõjutab indiviidi osalust, on tema tunne, et ta on ühiskonna liige ning tema aktiivsusest sõltub riigi poliitika. Osalusvormid jagunevad kahte alagruppi: otsedemokraatlikeks ja esindusdemokraatlikeks. Otsedemokraatlikud osalusvormid on streikimine, protestid, poliitiline tarbimine. Esindusdemokraatlikute osalusvormide alla kuuluvad hääletamine valimistel, osalemine valimiskampaanias ja töö tegemine erakonnas, suhtlus saadiku või ametnikuga. Lisaks jagunevad osalusvormid veel omakorda rahumeelseteks ja vägivaldseteks.
· Vastastikune majanduslik sõltuvus (interdependence). 7. Kuidas valimissüsteemid jagunevad? proportsionaalne : nagu eestis; majoritaarne: häälevad lähevad ainult konkreetsetele isikutele ja kui nemad oma mandaate täis ei saa, jäävadki välja 8. Iseloomusta nn. ,,Uut Poliitikat ,, Euroopas ? · Poliitilise süsteemi suhtes on vaated kriitilised. · Osalusvormid on ainuprobleemsed huvigrupid (single-issue). · Motiivideks on väärtused (postmateriaalsed) · Osalusstiil on ebakonventsionaalne. · Osaluseesmärgid on kiirema efekti saavutamine. · Tüüpiline vanus on noorema-poolne 9. Iseloomusta Euroopa Liidu kujunemise tähtsamaid etappe alates Ühtse Euroopa aktist (Eurpean Single Act) 1987?
annaabi.ee 
