Fundamenaalse inimgeograafia liigendus sisu alusel. Peamised teadusharud · loodusvarade geograafia- ära kasutatavad loodusnähused · rahvasiku ja asulastiku geograafia- rahvastiku geograafia paiknemine, rännete geograafia · majandusgeograafia- ruumiline majandusteadus. Inimeste majandusliku tegevuse paiknemine · poliitgeograafia- poliitilise tegevuse ruumiline korraldus. · Kultuurigeograafia- ruumiline kultuuriteadus · seltskondliku suhtlemise geograafia- kuritegevus, klubiline tegevus jne. Fundamentaalse inimgeograafia liigenudis abstraktsuse määra alusel. · teoreetiline e metageograafia · süstemaatiline · regionaal inimgeograafia William Bumnge *Teoeetiline geograafia- ruumikorralduse paradigma läbimurre *teoreetiline geograafia- geograafia teaduste alusmüür *ruum ka suhtlemiskeskkond *vahemaa summutav toime-vahepealse ruumi takistav toime- *nähtuste ruumiline korraldumine Bunge teened: *uus arusam geograa...
· Regionalistika vastu nõudluse vähenemine Humanistlik geograafia ja selle meetodid (5) Humanistid alustasid väitest, et looduse ja inimtegevuste uurimisel on oluline vahe. Loodus allub seaduspäradele pimesi ja automaatselt, inimene aga tõrgub allumast, kui see pole talle kasulik või prestiizikas. Eesmärk peab olema ruumilise käitumise mõistmine · Osaluseksperiment ehk etnograafiline meetod · Intervjuumeetod · Ankeet-küsitluse meetod Marksistlik geograafia pole olemas üldkehtivat tõde, tõde on alati parteiline, selle või teiste inimrühma huvide väljendus. Inimgeograafia teadused on ideoloogiad, oluline on see kelle huve niisugune vale teenib. Panus inimgeograafiasse avasid mitmeid uusi uurimisvaldkondi poliitgeograafias. Eesti inimgeograafias: Johann Gabriel Granö esimene geograafia prof Tartu Ülikoolis
kultuurigeo, seltskondliku käitumise geo. Regionaalgeograafiast sai abistav koostisosa, mis kogus infot ja korrastas registreid loodi GIS. Puudujäägid: tänapäeva maailmas ei summuta vahemaa enam nii palju (veonduse ja side arengu tõttu). Regiooni mõiste ikka vana. Ärid on globaalsed, raha liigub mujale. LÄHEM VAADE VOOLUDELE Humanistlikud geograafid. 1960ndate lõpp 1970. Eesmärk: inimeste ruumilise käitumise mõistmine. Meetodid: 1) osaluseksperiment mindi ja elati uuritavate elu (undercover nt noortekampades, kodututega), 2) intervjuumeetod, 3) ankeetküsitlus. Kas selline paiknemine on vabast tahtest või ühiskonna, majanduse, kultuuri, struktuuri mõju? (vaba tahe või kaalutud, et kohas X võib saada peksa, kohas Y on kallis, kohas Z ei pruugi olla isikule meeltmööda). Inimese uurimine mikro (indiviid) ja makro (grupp) tasemel. Läheb vaja üldistavaid teooriaid. Humanist vs positivist.
kultuurigeo, seltskondliku käitumise geo. Regionaalgeograafiast sai abistav koostisosa, mis kogus infot ja korrastas registreid loodi GIS. Puudujäägid: tänapäeva maailmas ei summuta vahemaa enam nii palju (veonduse ja side arengu tõttu). Regiooni mõiste ikka vana. Ärid on globaalsed, raha liigub mujale. LÄHEM VAADE VOOLUDELE Humanistlikud geograafid. 1960ndate lõpp 1970. Eesmärk: inimeste ruumilise käitumise mõistmine. Meetodid: 1) osaluseksperiment mindi ja elati uuritavate elu (undercover nt noortekampades, kodututega), 2) intervjuumeetod, 3) ankeetküsitlus. Kas selline paiknemine on vabast tahtest või ühiskonna, majanduse, kultuuri, struktuuri mõju? (vaba tahe või kaalutud, et kohas X võib saada peksa, kohas Y on kallis, kohas Z ei pruugi olla isikule meeltmööda). Inimese uurimine mikro (indiviid) ja makro (grupp) tasemel. Läheb vaja üldistavaid teooriaid. Humanist vs positivist.