Tavainimesel pole piisavalt oskusi poliitiliste otsuste tegemiseks ning seetõttu on vaja tööjaotust, kus võimuküsimusi otsustaguspetsialistid: olgu siis poliitikud või haldurid 2. Liberaalne lähenemine: 1.Eelistatakse esindusdemokraatlikkevorme. 2.Kodanikku nähakse ratsionaalse toimijana, kelle poliitiline roll avaldub üksnes siis, kui midagi olulist on kaalul. 3.Rõhk üksikindiviidil. 4.Kodanikuõigusi ja –vabadusi ning õigusriiklust tähtsustatakse enam kui osalusaktiivsust. Vabariiklik lähenemine: Osaluskesknedemokraatiafilosoofia: 2.Patriotismning osalus ühiskonna asjus teeb kodaniku õilsaks, vooruslikuks(virtu). Oluline koht väärtustel. 3.Rõhk üldisel huvil ja riigi huvidel-vajadustel. 4.Olulised nii esindusdemokraatlikud kui osalusdemokraatlikud menetlused Kommunitaarne lähenemine: Kogukonnakesknedemokraatiafilosoofia. 2.Olulised ennekõike kodaniku kohustused kogukonna ees. 1.Üksikisik tagaplaanil 2.Riik tagaplaanil 3
leppedemokraatia(püüe savutada osapoolte üksmeel küsimuse lahenduse osas) rahvademoraatia (sisult ei ole demokraatlikud, enese legitimeerimine) Lähenemine demokraatiale: Elitistlik < liberaalne - vabariiklik > kommunitaarne Elitistlik - poliitikud on ettevõtjad, otsustajad peaksid olema spetsialistid. Liberaalne - esindusdemokraatia, kodanik on ratsionaalne toimija, üksikindiviidil rõhk, kodanikuõigusi ja - vabadusi tähtsustatakse enam kui osalusaktiivsust. Vabariiklik - osaluskeskne, patriotism, rõhk üldisel huvil ja riigi huvivajadustel. Kommunitaarne - kogukonnakeskne, skeptilised riigivõimu suhtes, olulised kodaniku kohustused kogukonna ees, olulisel otse- ja osalusdemoraatia otsustusvormid. (7-10-2013; 11.loeng) Valitsemine Valitsus ja majandus Poliitilise majanduse ideaaltüübi määramise küsimused: kes kontrollib tootmis- faktoreid? Kes määrab mida toota? Kes määrab hinna? Missugune on riigi roll?
annaabi.ee 
