samuti eakate ja teiste sotsiaalselt kaitset vajavate inimeste normaalne toimetulek ning väärikas elamine, võidelda riiklikul tasandil vaesuse ja viletsuse vastu. Vastavad ühtsed standardid on Vanas Maailmas kokku lepitud Euroopa sotsiaalharta ja Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksid sätetega. Eesti liitus hartaga 1.novembril 2000.aastal ja lubas sellest kinni pidada, kuid kahjuks ühines tookordne valitsus hartaga ainult osaliset. Kasin sotsiaalne kaitse Kõik ühinenud riigid on kohustatud Euroopa sotsiaalõiguste komiteele perioodiliselt esitama harta rakendamise olukorra kohta raporteid, mille alusel sõltumatute ekpertide kogu hindab nendes riikides harta nõuete täitmist. Eesti on Euroopa Nõukogude harta kohaldamise kohta esitanud juba mitu aruannet. Ekspertide järelduste kohaselt pole Eesti riik mitmete võetud kohustustega hakkama saanud. Ja seda eelkõige põhjusel, et sosiaalsele kaitsele kulutatakse
Saksamaa kallaletung Poolale tähistas II MS algust. Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid 3. septembril Saksamaale sõja. Saksamaa piiridele koondatud lääneriikide väed jäid aga passiivseks. Demokraatlikud riigid ei kuulutanud sõda ka NSVL-le. See võimaldas Berliinil ja Moskval jätkata oma plaanide elluviimist. Baaside leping Sõja puhkedes säilitas Eesti valitsus range neutraliteedi, vältimaks sattumist relvakonflikti. Hoiduti isegi osaliset mobilisatsioonist. 24. septembril esitati Eesti välisiministrile nõue allkirjastada vastastikuse abistamise pakt. Pakt andis NSVL-le õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baase. 29. septembriks koondati Eesti idapiirile NSVL väed. 28. septembril kirjutati alla baaside lepingule. Osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest. Lubati osutada vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral.
annaabi.ee 
