Valimiste esimene voor toimub rahva osavõtul ja valituks osutub kandidaat, kes saab enam kui pool valimistel osalenute häältest. Selles voorus võistlus nelja kandidaadi vahel kujunes järgmiseks: Valimistel osales – 468 605 inimest Arnold Rüütel - 195 743 häält ehk 41,77% Lennart Meri - 138 317 häält ehk 29,52% Rein Taagepera - 109 631 häält ehk 23,40% Lagle Parek - 19 837 häält ehk 4, 23% 5 077 häält ehk siis 1,08% olid kehtetud, kuid nad loeti valimistel osalenuteks. Seega keegi kandidaatidest ei saavutanud nõutavad häälteenamust ning valimised jätkusid teises ehk siis Riigikogu voorus. Sinna lubati esimese vooru kaks edukamat kandidaati – Arnold Rüütel ja Lennart Meri, kelle vahel Riigikogu liikmed pidid tegema valiku. Valituks osutus kandidaat, kes kogus enam kui poole Riigikogu koosseisu liikmete häältest, seega siis vähemalt 51 häält. Lennart Meri
Valimiste esimene voor toimus rahva osavõtul ja valituks oleks osutunud kandidaat, kes oleks saanud enam kui pool valimistel osalenute häältest. Selles voorus võistlus nelja kandidaadi vahel kujunes järgmiseks: Valimistel osales – 468 605 inimest Arnold Rüütel - 195 743 häält ehk 41,77% Lennart Meri - 138 317 häält ehk 29,52% Rein Taagepera - 109 631 häält ehk 23,40% Lagle Parek - 19 837 häält ehk 4, 23% 5 077 häält ehk siis 1,08% olid kehtetud, kuid nad loeti valimistel osalenuteks. Seega keegi kandidaatidest ei saavutanud nõutavad häälteenamust ning valimised jätkusid teises ehk siis Riigikogu voorus. Sinna lubati esimese vooru kaks edukamat kandidaati – Arnold Rüütel ja Lennart Meri, kelle vahel Riigikogu liikmed pidid tegema valiku. Valituks osutus kandidaat, kes kogus enam kui poole Riigikogu koosseisu liikmete häältest, seega siis vähemalt 51 häält. Lennart Meri poolt hääletas 59 rahvaesindajat, Arnold Rüütli osaks jäi 31 häält ja