Viimaste aastakümnete koos tegemised on tekitanud kultuurikeskkonnas siiski omalaadse väärtusliku ühisosa ja Raplamaa eristub selgelt oma naabritest. Maakonna erinevates paikades viiakse läbi mitmeid traditsioonilisi kultuurisündmusi, mis on jätkuvalt populaarsed. Meie maakonna visiitkaartideks on Rapla Kirikumuusikafestival, Varbola Puupäevad, Koolirahu kirikukontserdid, maakondlikud rahvakultuuripäevad, erinevad teatriprojektid jpm Kasvava osalejaskonnaga on suvised rahvamuusikasündmused. Täheldatav on traditsiooniliste külapidude populaarsuse tõus. Probleemina on tegijad välja toonud, et järjepidevate kultuurisündmuste muutmine projektipõhiseks ja sellega kaasnev bürokraatia ei sisenda tegijates kindlustunnet. Oma pitseri Rapla maakonna kultuurikeskkonnale jätab Tallinna lähedus ja massikultuuri pealetung meediakanalite kaudu. Tallinna tugev mõjuväli nõrgestab
1.1 Lühiülevaade intellektuaalomandi õiguskaitsega seotud rahvusvaheliste lepingute ajaloost Intellektuaalomandi kui mittevaralise kapitali rahvusvaheline õiguskaitse tuli päevakorda seoses Esimese Maailma riikide (Suurbritannia, Prantsusmaa jt) tööstusliku arengutasemega 19. sajandi lõpul. Peatähelepanu oli tööstuslikele leiutistele rahvusvahelise patendikaitse andmine, aga ka kirjandus-, teadus- ja kunstiteoste autorikaitse. Varaseimad suure rahvusvahelise osalejaskonnaga intellektuaalomandi õiguskaitset käsitlevad lepingud olid Tööstusomandi õiguskaitse Pariisi konventsioon (1884), mis reguleeris patentimist, ning Berni konventsioon (1886) kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste õiguskaitse alal. Kaasajastatud kujul on need kokkulepped jäänud kehtima tänaseni, haarates nüüdseks üle 100 osapoole. Nii Pariisi kui Berliini leping põhinevad vastastikuse eeliskohtlemise põhimõttel: kaitset
annaabi.ee 
