3. Nt sojaoale lisati maapähkli geeni ning saadi allergeenne sojauba 4. Säilivusaeg 5. Toiteväärtus nt kuldne riis, mis sisaldab beetakaroteene, millest moodustub vit A Kimäär organism, kes sisaldab kahe erineva päritoluga geneetilist materjali. Geeniteraapia normaalselt talitleva geeni siirdamine raske geneetilise puudega inimese mingi koe(organi) rakkudesse. Osaldel juhtudel seisneb ravi ka mutantse geeni avaldumise vaigistamises. Geenivaigistus kindlad mRNA molekulid blokeeritakse või lammutatakse kiirelt mikro RNA-de kaudu, mille tulemusena geen ei avaldu ja valku ei saa sünteesida. Molekulaargeneetiline diagnostika mutantsete geenide äratundmine DNAproovide abil. Kasutatakse juba embrüodest alates. Molekulaarbioloogia dogma - DNA sõrmejäljed Onkogenees protsess, mille käigus normaalsed rakud muutuvad kasvajarakkudeks
Läänemeres on kõige tavalisemad söödav rannakarp, südakarp, balti-lamekarp ja liiva- uurikkarp. Kõige suurem karp on rõõneskarp (mitte eestis), mis võib kasvada üle 1m pikaks ja kaaluda 250 kg. Tähtsus - karbid filtreerivad vett, toiduks mitmesugustele merelindudele. 33. Peajalgsed Peajalgsed on kõige suuremad ja ühed targemad selgrootud. Nende hulka kuuluvad kalmaarid, seepiad (pilt lk 41) ja kaheksajalad. Enamik peajalgseid on välise kojata kuid osaldel neist (nt seepiatel ja kalmaaridel) on naha all õhuke plaadikujuline sisemine toes. Peajalgsete jalg on muundunud iminappedega varustatud kombitsateks, millega nad püüavad saaki ja kaitsevad end. Saagi purustamiseks on neil papagoi noka taolised lõuad. Suuõõnes paikneva hõõrlaga hõõruvad nad saagi enne allaneelamist peeneks. Peajalgsetel on täiuslikum närvisüsteem kui teistel limustel. See võimaldab keerukalt käituda, kiiresti ujuda ja kiiresti muuta oma
annaabi.ee 
