pinge ja tõsta seda, siis teatud pinge väärtusel tekib 2. elektroodi vahele suure el. juhtivusega kanal. Läbilöök sõltub pinge rakendumise ajast, el.välja kujust, dielektriku mahust, t-st jpm. Läbilöögi iseloomustamiseks kasutatakse väljatugevuse mõistet El = Ul/h [kV/m] Ühtlases el.väljas iseloomustab materjali El elektriline tugevus. Läbilöögile avaldab tugevat mõju el.välja kuju. Pinge tõusul karoona lahendus (1 osalahenduste liikidest) kasvab üle läbilöögiks. Ekl = Ul/h < El Läbilöögi protsess on erinev gaasides, vedelikes ja tahketes dielektrikutes. El.lahendus võib olla elektriline, soojuslik või elektrokeemiline. Dipoolpolarisatsiooni tekkemehhanism ja põhilised seosed Esineb dipoolsete molekulidega tahketes, vedelates, gaasilistes dielektrikutes. Kui dielektrikule rakendada elektriväli, siis dipoolid püüavad orienteeruda oma telgedega el.välja suunas, kuid seda
· vedelad (trafoõli, sünteetilised vedelikud) · gaasid (SF6) · kombineeritud Siseisolatsiooni liigid: · õlitäiteline isolatsioon · paber-õliisolatsioon · tahke isolatsioon · gaasisolatsioon Siseisolatsiooni eripärad: · ei sõltu atmosfääritingimustest · tahke isolatsiooni läbilöök põhjustab jääva rikke · isolatsiooni vananemine (v.a. gaasiloatsioon) Isolatsiooni vananemist kirjeldab joonisel 3.1 esitatud volt-sekundkarakteristik. 37. Osalahenduste tekkemehhanism Osalahendused tekivad tahkete dielektrikute gaasitühimikkudes (gaasimullides) või vedelate dielektrikute kihististes. Gaasitühemikud võiva tekkida dielektriku valmistamisel või käidus. Tavaliselt ei ületa gaasitühimiku suurus 1 mm ja moodustab dielektrikust tühise osa. Osalahendused tekivad esmalt just gaasimullides, sest: · Gaasimulli elektriline tugevus on väiksem tahke dielektriku elektrilisest tugevusest.
mitte 34. Mähiselementidega kombineerimine Mähiselementide sobiliku ruumilise paigutuse leidmiseks on otstarbekas kasutada abstraktsiooni mähiselementide (lihtsustatud üldistused) näol Meetod põhineb strateegiatel: "seespoolt väljaspoole", "eelnevalt detailseni" ja "oluliselt vähem olulisele". Seejuures saab vaadelda järgnevaid samme: 1. samm: "mähiselementide moodustamine". Osalahendused asendatakse mähiselementidega: need on pinnad, kehad või õõneskehad, mis kujutavad osalahenduste abstraktsioone. 2. samm: "mähiselemendid paigaldada". Mähiselemendid paigutatakse üksteise suhtes ruumiliselt, kusjuures peetakse silmas funktsionaalset kokkukuuluvust. 3. samm: "lähtudes eelnevast osalahendusest skitseerida põhimõtte-lahendus". Konkretiseeritakse mähiselemente. Siin toimub ka konstruktsiooni varieerimine. Alustatakse peenjoontega. Valmistus- ja koostamisprobleeme siin ei vaadelda. 4. samm: "visandi tegemine, milles arvestatakse ka valmistamis- ja koostamisnõudeid"
Ühtne arvutusvalem puudub. Osalahenduskaod Esinevad gaasisolatsioonis (koroona), tahkedielektrikute pinnal (pindlahendused) ja ebaühtlase struktuuriga tahkedielektrikute poorides (sisemised osalahendused). Võivad esineda ka vedeldielektrikutes tugevalt ebaühtlase elektrivälja kontsentratsiooni piirkondades. Alalispingel on osalahendused tavaliselt nõrgad, kuid vahelduvpingel võib osalahenduskadu olla sõltuvalt sagedusest eriti tuntav. Sisemiste U osalahenduste tekkemehhanism E E E 1 E2 >E1´ja ε2<ε1 .Seejuures kehtib E2 > E > E1. Gaasimullide tegelikke h mõõtmeid arvestades on veel E E1.Gaas on tavaliselt elektriliselt nõrgem 2 dielektrik ja selles tekib kohalik läbilöök – osalahendus Rööpaseskeem Jadaaseskeem I RS
kus Ul on läbilöögipinge, V (enamasti kV) ja d on isolatsiooni käituses. Neis gaasitühemikes võivad dielektriku paksus, m (vahel ka mm). teatud elektriväljatugevuse puhul tekkida läbilöögid. Dielektriku läbilöögiprotsessi iseloom on Selliseid lahendusi nimetataksegi osalahendusteks. gaasides, vedelikes ja tahketes ainetes erinev. Osalahenduste käigus pommitatakse laengukand- Gaaside läbilöögil mängivad olulist osa põrke- jatega tühemiku seinu, toimub materjali erosioon, ja fotoionisatsioon. Gaaslahendus algab elektronide tahke materjal laguneb, tühemik suureneb ja võib laviinide tekkega, misjärel moodustub elektroodide muutuda osaliselt juhtivaks. Kogu seda protsessi vahel suure juhtivusega plasmakanal (plasma koos- nimetatakse dielektriku vananemiseks osalahen-
annaabi.ee 
