standardimpulss unipolaarne impulss. VoltSekund karakteristik on lahendusaja sõltuvus pingest. VoltSekund karakteristik matemaatiliselt: u(t) = U0(1+t/tt0) Voltsekund karakteristikud ühtlases ja mitteühtlases väljas: htlane Mittehtlane 3. 4. Paberõli isolatsiooni alg ja kriitilised osalahedused A) Pinge kestval mõjumisel Pinget tõstes tekib kondensaatoris kõigepealt koroona õli laguneb gaasilised laguproduktid. Kui osalahendused ei ole väga intensiivsed, laguproduktid lahustuvad oils ning gaasimulle ei teki seda nim. algosalahenduseks. Näivintensiivsus q = 1015...1013 C. Kui juba gaasimullid tekivad, jaguneb elektriväli ümber, tekivad intensiivsed lahendused kriitilised osalahendused q = 1011...109 C <= Võib läbi lüüa. Õli lahustuvus on piiratud: piiri saavutades läheb algosalahendus üle kriitiliseks osalahenduseks. B) Pinge lühiajalisel mõjumisel Tavaliselt läbilöögi tugevuse sõltuvus
41). · Juhtmest isolaatorisse suunduv vool suurendab järgmist isolaatorit läbivat voolu ja seega ka järgmisele isolaatorile rakenduvat pinget (kõver 2 joonisel 2.41). · Tegelikku (summaarset) pingete jagunemist isolaatorketis kujutab kõver 3. 35. 35. Koroonalahendus Koroonalahendus e. koroona tekib tugevalt mitteühtlases väljas. Tugevalt mitteühtlane väli esineb tüüpiliselt liinijuhtmete ümber. Tugeva välja piirkonnas e. juhtme lähedal arenevad laviinid, striimerid ja osalahendused tekitavad koroona. Koroonalahenduse algusväljatugevus on määratud valemiga , kus: m juhtme pinda iseloomustav tegur, õhu suhteline tihedus, r0 juhtme raadius Juhtme pinda iseloomustav tegur · sile juhe, ilus ilm m = 1 · köisjuhe, ilus ilm m = 0,82...0,94 · vihm ja lumi m = 0,73...0,57 · härmatis, jäide m = 0,6 Õhu suhteline tihedus 36. Siseisolatsiooni liigid ja isolatsiooni vananemine
Madalamatel temperatuuridel vabanevad nõrgemalt seotud ioonid, nt lisandite ioonid. Atomaarsetes ja molekulaarsetes dielektrikutes osalevad elektrijuhtivuses ainult lisandite ioonid. Määravaks on laengukandjate aktivatsioonienergia. Madalamatel temperatuuridel ületab lisandite juhtivus tunduvalt omajuhtivust. 3.8 DIELEKTRIKUSKAOD 3.8.1. Üldmõisted Kadusid dielektrikus põhjustavad: elektrijuhtivus, polarisatsioon, ebaühtlane struktuur, osalahendused. Juhtivuskadude suurus sõltub temperatuurist ja vähemal määral sagedusest. Kaovõimsus temperatuuril T leitakse valemist , kus Pdt on kaod temperatuuril t Pdt P d 0 exp (αt ) (Celsiuse kraadides) ja a on materjali konstant Polarisatsioonikaod on eriti märgatavad dipoolse ja kadudega ioonpolarisatsiooni korral vahelduvpingel. Vahelduvpingel on kaod hästi jälgitavad dielektrikuga kondensaatori plaatidel
Pindade ja kehaliste seoste, liikumiste ja jõuvoolu varieerimiseks. Eitus on kas mingi tunnus on olemas või mitte 34. Mähiselementidega kombineerimine Mähiselementide sobiliku ruumilise paigutuse leidmiseks on otstarbekas kasutada abstraktsiooni mähiselementide (lihtsustatud üldistused) näol Meetod põhineb strateegiatel: "seespoolt väljaspoole", "eelnevalt detailseni" ja "oluliselt vähem olulisele". Seejuures saab vaadelda järgnevaid samme: 1. samm: "mähiselementide moodustamine". Osalahendused asendatakse mähiselementidega: need on pinnad, kehad või õõneskehad, mis kujutavad osalahenduste abstraktsioone. 2. samm: "mähiselemendid paigaldada". Mähiselemendid paigutatakse üksteise suhtes ruumiliselt, kusjuures peetakse silmas funktsionaalset kokkukuuluvust. 3. samm: "lähtudes eelnevast osalahendusest skitseerida põhimõtte-lahendus". Konkretiseeritakse mähiselemente. Siin toimub ka konstruktsiooni varieerimine. Alustatakse peenjoontega
jalid (näiteks polüeteen, polüstürool). Tahkete kaid. Nendeks on näiteks juhtivad või pooljuhtivad dielektrikute pinnaeritakistus on tavaliselt vahe- lisandid ja kihiliste materjalide ebaühtlane struktuur. 8 mikus 10 ...10 . 13 Kõrgetel pingetel võivad kadude põhjuseks olla ka osalahendused (dielektriku osaline läbilöök). Selli- seid kadusid võivad põhjustada gaasilistes dielektri- Dielektrikuskaod kutes koroona ning tehnilistes tahketes dielektrikute gaastühemikes tekkivad lahendused. Dielektrikuskadudeks nimetatakse dielektrikus Kõige sagedamini iseloomustatakse dielektri-