Vähenenud on kontorite kasutatavus, mille tagajärjel on pangakontoreid suletud ja tekkinud on pangabussid ja postipangad. Pensionireform 2002. aastal käivitus Eesti riigi ning suuremate pankade poolt suunatud pensionireform, mis aktiivselt suunas kõiki Eesti kodanikke investeerima osa oma igakuisest sissetulekust pankade ja kindlustusseltside poolt juhitavate nn. II samba pensionifondide osakutesse. 2005. aasta lõpuks oli II samba pensionifondidega liitunud juba 481 271 inimest mis ületas kõik ootused. Majandussurutise ajal said hoobi ka pensionifondid, mille tootlikkus muutus negatiivseks Tänapäeval on võimalik täiendavat pensionit koguda ka III sambasse Euroopa Liiduga liitumine ja laenubuum Eesti liitus Euroopa Liiduga 2004. aastal. Euroopa Liiduga liitumise eel läks kiiresse langusesse intressimäärade tase Eesti finantsturul.
järeldused: Järsku toimunud 2006-2007 aastatel majandustõus ja ehitusbuum, 2008 aasta keskel oli asendatud majanduslangusega Eestis kui ka kogu maailmas. Seoses sellega ettevõtte mis põhimõtteliselt tegeleb ehitusmaterjalide müümisega, oli langetanud oma positsioone turul. Samas võib kiita ettevõtte juhatajat, kes kiiresti muutus ettevõtte orienteeruvust ja hakkas sellel raskel ajal tegelema finantsinvesteeringutega aktsiatesse ja osakutesse, ja mängimisega fondi turul. Antud situatsioonis ei saa midagi muuta seoses majanduskriisiga ja otstarbijate võimaluste langemisega. Võib olla ettevõtte juhatajale on vaja mõelda rohkem turunduse peale ja muuta ettevõtte suunda. Näiteks : 23 Ettevõtte tegeleb jae ja hulgimüügiga. Tema põhi kliendid on suurte kaupluste ketid( ehituse ABC, K-rauta jne)
Põhjus on selles, et üleliigse raha hoidmine kontol on suure alternatiivkuluga. Raha tasub hoida vaid niipalju, kui seda on jooksvaks äritegevuseks vaja1. Kui on arvata, et rahavajadus lähiajal suureneb, siis ei ole mõtet nn üleliigset raha dividendidena välja maksta, vaid lühiajaliselt investeerida. Suured ettevõtted saavad raha juhtimisel kasutada ajutiselt üleöödeposiiti. Selle miinimumsummaks on Eestis enamasti 1 miljon krooni. Lisaks võib raha panna ka rahaturufondi osakutesse. Ajutiselt üleliigse raha investeerimisega kaasneb risk. Finantsjuhi ülesandeks on leida kompromiss riski ja tulususe vahel. Riski maandamiseks võib kasutada ka tähtajalist hoiust. Paljud ettevõtted õigustavad suurt rahavaru ettevaatlikkusega. Kardetakse jääda raskustesse arvete tasumisega. Selle probleemi lahenduseks on pangad välja töötanud arvelduskrediidi võimaluse, mille abil saab kindla limiidi ulatuses minna arvelduskontoga miinusesse.
annaabi.ee 
