hindamiseks kasutatakse erinevaid kuluarvestuse meetodeid, mis jagunevad tellimusejärgseks kuluarvestuseks ja protsessijärgseks kuluarvestuseks. Tellimusejärgset kuluarvestust kasutatakse juhul, kui tegevus toimub erinevate lepingute, tellimuste või partiide alusel, mis on üksteisest erinevad. Tellimusejärgne kuluarvestus jaguneb omakorda: · tellimuse kuluarvestuseks eesmärgiks on leida tellimuse täitmiseks tehtud kulud, mis koosnevad tellimuse osakuludest ja kaudkuludest; · lepingu kuluarvestuseks eesmärgiks on leida lepingu täitmiseks tehtud kulud. Reeglina on lepinguga seotud tegevustel võimalik rohkem kulutusi liigitada otseste kulutuste alla, seega on väiksem kaudsete kulude osakaal; · partii kuluarvestuseks kasutatakse siis, kui sarnaseid tooteid toodetakse ühe partiina. Partii kuluarvestust kasutatakse näiteks rõivatööstuses, elektroonikatööstuses jne.
partiide alusel, mis on üksteisest erinevad. Tellimusejärgses kuluarvestuses liigitatakse kulud töö-, materjali-, ja üldkuludeks, mis jaotatakse kulukeskustesse, kust need kulud jaotatakse kõikide toodetud kuluühikute vahel. Üldkulude jaotuse aluseks on vastav leping, töötellimus või partii. Tellimusejärgne kuluarvestus jaguneb omakorda: * tellimuse kuluarvestuseks eesmärgiks on leida tellimuse täitmiseks tehtud kulud, mis koosnevad tellimuse osakuludest ja kaudkuludest; * lepingu kuluarvestuseks eesmärgiks on leida lepingu täitmiseks tehtud kulud. Reeglina on lepinguga seotud tegevustel võimalik rohkem kulutusi liigitada otseste kulutuste alla, seega on väiksem kaudsete kulude osakaal; * partii kuluarvestuseks kasutatakse siis, kui sarnaseid tooteid toodetakse ühe partiina. Partii kuluarvestust kasutatakse näiteks rõivatööstuses, elektroonikatööstuses jne.
annaabi.ee 
