kiri VIII 35, XVI 79) Seejuures huvitab mind, kas loobumine sellest, millest Seneca räägib, nt liigne luksus, millel ajastuvaimu kohaselt võib olla erinev hinnang, toob kaasa ka nö emotsionaalse askeesi? Arvan, et askeesi vajaduse kuulutamine ja askees on alati vajalik, selle poole tuleks rohkem püüelda, see annab selguse. Mis teeb inimese elu ebakindlaks ja õnnetuks vastavalt LXXIV'e kirjale? Inimese muudab õnnetuks kõikjalt ähvardav surmahirm, kahtlused. Meid kohutab õnnetuse osakssaamise võimalus. Kui on õige, et välised hüved tarka ei masenda, kuidas on siis selliste asjadega nagu ,,kodumaa sissepiiramine, laste surm ja vanemate orjus" (lk 231)? Seneca vastab LXXIV kirjas intrigeerivalt, et ,,laste või sõprade kaotus tarka ei masenda" (lk 233). Kuidas ta seda põhjendab (Seneca jätkab seda teemat XCIX kirjas)? Kas need põhjendused on õiged? Täpsustage, kas Seneca mõistab hukka igasuguse kaasaelamise ja leina lapse kaotuse puhul?
2 rusustanud otsekui torm, mis sageli võib puhkeda just pilvitu taeva usaldamise ajal, või nagu ootamatu välk, mille löögist ka ümbrus väriseb. Sest nagu äikese puhul kangestub tulele lähemal seisnu välgust tabatu sarnaselt, nõnda rõhub üht hädatoova jõu korral kahjustus, teisi hirm, ja õnnetuse osakssaamise võimalus muudab nad õnnetuse üleelanutega ühesugusteks. (5) Kõikide hingi erutab võõras ja äkiline häda. Nagu linde kohutab isegi tühja võrkkoti hääl, nõnda heidutab meid mitte ainult löök, vaid ka tärin. Niisiis ei saa keegi õnnelik olla, kui ta neid pettekujutlusi usub. Sest õnnelik olla saab vaid kartmatu, kahtluste keskel elatakse halvasti. (6) Juhuslikkuste külge klammerduja loob endale määratu koguse
annaabi.ee 
