Kas Vana-Rooma keskendus ideedele või inimestele? Antiik Rooma oli võimas riik, mis kestis 753. aastast eKr kuni 5.sajandini pKr. Selle väga pika ajavahemiku käigus mõjutasid Vana-Rooma eluolu ja riiki mitmed erinevad ideed, mis realiseerusid inimeste tegevuse kaudu. Üks vana-roomlaste idee seisnes selles, et nad rõhutasid inimese kohutust täita osakslangevaid ülesandeid. Roomlaste kohustused olid isamaa ja riigi ees. See idee väljendus selles,et noormehed olid oma isa või mõne vanema sugulase kõrval ohvitserina väeteenistuses ning hakkasid varakult kohtutes kaitsja või süüdistajana oma kõnekunsti ning seaduste alal omandatud oskusi ja teadmisi järele proovima. Rooma inimesed olid patrioodid ja riigile truud, mis väljendus selles, et mehed kuulusid sõjaväkke. Peamine väeüksus oli leegion, mis koosnes umbes 5000 mehest. Ühtlasi
Ka teatri, kõnekunsti ja ajalookirjutuse alal oli roomlastele suuremal või vähemal määral toeks kreeka pärand. Teoreetilise teaduse ja filosoofia alal jäid roomlased seevastu kreeklastele selgelt alla. Roomas sai populaarseimaks stoitsism, mis õpetas, et igal inimesel on maailmas saatusest määratud roll. Ent kui kreeklased tuletasid sellest saatusega leppimise tarviduse, siis roomlased rõhutasid peamiselt inimese kohustust täita endale osakslangevaid ülesandeid. Rooma teatris sulas itaalia rahvapärane naljamäng ühte kreeka teatrikunsti eeskujudega. Samal ajal polnud teater roomlaste silmis kaugeltki nii tähtis kui Kreekas. Näitekirjanikud püüetest hoolimata piirdusid näitemängud peamiselt rahvanaerutamise ja lõbustamisega ega käsitlenud kreeka drama kombel olulisi maailmavaatelisi ja kõlbelisi probleeme. Kreekast erinevalt puudus rooma teatris koor etendus seisnes maske kandvate näitlejate dialoogides,
Rooma õpetlastel oli küll põhjalik ülevaade kreeklaste teoreetilistest seisukohtadest, kuid puudus huvi nende loominguliseks edasiarendamiseks. Selle asemel püüdsid nad leida kreeklasteteooriatest konkreetseid elu- ja käitumisjuhiseid. Kreeka filosoofiakoolkondadest sai roomas kõige populaaresemaks hellenismiperioodil tekkinus stoitsism, mis õpetas, et igal inimesel on maailmas saatusest määratuts roll. Roomlased rõhutasid peamilselt inimese kohustust täita endale osakslangevaid ülesandeid. Seejuures mõeldi eeskätt kohusetäitmist isamaa ja riigi ess. Roomlased kasutasid niisiis stotsismi traditsiooniliste rooma väärtuste patriotismi ja riigitruudese põhendamiseks. Teater Rooma teatris sulas itaalia rahvapärane naljamäng ühte kreeka teatrikunsti eeskujudega. Roomlastele polnud teater nõnda tähtis kui kreeklastele. Hoopis populaarsemad olid gladiaatorite võitlused ja hobuste võiduajamised. Etendati
annaabi.ee 
