6, 8.0, 11.2, 16, 22.4 ja 31.5 mm. Tera ülemiseks mõõduks D loetakse sõela ava, mille kogujääk ei ületa 5% kogu proovist. Tera alumine mõõde d määratakse sõela avaga, mida läbib vähem kui 5% kogu proovist. 4.6 Jäägid sõeltelt kaalutakse ning arvutatakse osajäägid (valem nr.5), kogujäägid (valem nr.6) protsentides ja peenusmoodul (valem nr.7). 4.7 Plaatajate ja nõeljate terade osakaalu määramiseks võetakse kilo killustikku ning visuaalselt eraldatakse osaksesed, mille paksus ja laius on tema pikkusest kolm või enam kordi väiksem. Valtitud terad kaalutakse ja arvutatakse nende protsentuaalne osa kogumassist. 4.8 Tugevusmargi määramiseks puistatakse killustik 75mm diameetrilisse silindrisse 5cm kõrguselt, mille järel asetatakse silindri peale kolb. Kolvi ja silindri ääred peavad jääma kohakuti. Silinder asetatakse hüdraulilise pressi alla ning koormatakse 5 tonnini
Suitsus sisalduv tahm adsorbeerib niiskust; fossilsed kütused sisaldavad väävlit, mis esineb n. püriidi FeS2 koostises, mõned sõesordid sisald. Kuni 6% väävlit. Põlemise käigus tekib - So2 lahustub vees hästi ja seetõttu koguneb tahma osakesete ümber kondenseerunud vette.; metallijäljed (N Fe ja Mn) sisalduvad põlemissaaduste hulgas, katalüüsivad lahustunud S=2 muundumist väävelhappeks, moodustuvad kahjuliku toimega aerosooi osaksesed seda tüüpi sudu tekib sompus, niiske ilmaga jahedal sügis-talvisel aja. Sudu tekkele aitab kaasa tuulevaikus. Kaasjala sudu peam. põhjustaja fotokeemilise reaktsioonid, mis toimuvad sisepõlemismootorites heitgaaside osavõtul moodustuvad toksilised ained nn Los Angelese sudu sel juhul oluline osa osoonil, mis inimtegevuste tõttu tekib maapinnalähedal õhus, tekib pilvitu, kuiva ilmaga; teket soosdustavad atmosfääri sattunud süsivesinikud. 7
annaabi.ee 
