liikide arv (R) veel väiksem.. mida aeg edasi liigirikkus (S) alguses suureneb, aga siis ekstinktsioon suureneb ja immigratsioon väheneb. Liigiteke hakkab langema. (JOONIS SLAIDIDEL) Saarestikud · Metapopulatsioonid ja metakooslused selle teooria kohaselt koosnevad populatsioonid/kooslused omakorda osapopulatsioonidest või osakooslustest ning kuna erinevate liikide populatsiooni käituvad erinevalt, siis osapopulatsioonide ja osakoosluste sidususega kujundavadki need mingi paiga liigilist mitmekesisust ja dünaamikat. (kooslus/populatsioon, mis jaguneb veel osadeks osapopultatsioonid võivad seal olla aga ei pea olema. o Seotud levikuga osade vahel. Oluline, et metapopulatsioonis oleks piisavalt levimist, toimub lokaalne väljasuremine. o Metakoosluste teooria on nagu saarte teooria ilma mandriteta - oluline kui palju saari on ümberringi
Vastand on polüfaagid. Moreen liustike kuhjatud, segakoostise ja lõimisega, sorteerumata ja ümardumata osadest koosnev sete. Moreen kujuneb liustikule varisenud või sellesse jääkünde tõttu sattunud kivimeist, mida jää liikudes purustab, segab ning peatudes või taandudes oma serva ette ja külgedele setitab. Mortmass taimede, seente ja loomade mitmesuguses lagunemisastmes jäänused. Mosaiiksus taimekoosluse osakoosluste (mikrotsönooside, fragmentide) koosesinemine ja ruumiline vaheldumine taimkattes. Nt. moodustavad niidu-, madalsoo- ja metsakoosluse fragmendid puisniite. Viimasel ajal käsitatakse mosaiiksust ka komplekssuse tähenduses. Muld maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on alamate ja kõrgemate taimede ning bakterite, seente ja mullaloomastiku elu- ja toitekeskkond
Suurem osa metsa- ja niidukooslustest koosneb mikrotsönoosidest. Mikrotsönooside esinemine on seotud erinevustest nende vertikaalstruktuuris. Mikrogrupeering horisontaalstruktuuri osad ühe rinde piirides. Näit. ühes ja samas tammemetsas on taimkate erinev. Endla Reintam, 2008/2009 36 Mikrotsönoosid ja mikrogrupeeringud moodustavad taimkatte mosaiiksuse. Mosaiiksus taimekoosluse osakoosluste (mikrotsönooside, fragmentide) koosesinemine ja ruumiline vaheldumine taimkattes. Nt. moodustavad niidu-, madalsoo- ja metsakoosluse fragmendid puisniite. Viimasel ajal käsitatakse mosaiiksust ka komplekssuse tähenduses. Fragment fütotsönoloogias tsönofragment, mingil põhjusel (enamasti ruumipuudusel) taimekoosluses kujunemata jäänud väikeosa (nt. madalsookoosluse laik puisniidul). Fragmendid võivad olla vähe