Esmase üldistuse esitas ta 1916. aastal. Fayol kirjeldas juhtimisprotsessi viie funtksiooni ehk peamise ülesande kaudu. Tema arvates on juhi ülesanneteks planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine ja kontrollimine. Organisatsioonikäitumises on Henry Fayoli õpetus säilitanud oma aktuaalsuse mitmel põhjusel. Ta sõnastas esimesena juhi peamised kohustused, kästiles otsustamisprotsessi ja tsentraliseerituse omavahelist seost. Henry Fayol oli esimene, kes rõhutas osakondadevahelise piiri ja ametliku hierarhia ületamise vajalikkust. (Vadi, 2000: 19, 20) 1.4 Bürokraatia koolkond Koolkonna rajajaks oli sakslane Max Weber. Bürokraatia koolkonna seisukoht on, et organisatsioon peaks töötama nagu masinavärk. Selleks on aga vaja, et organisatsioonis oleks selge tööjaotus; selge hierarhia; formaalsed reeglid; reeglite sõltumatus isikust, kes sellel ametikohal töötab; tulemuste hindamise alusel toimiv edutamissüsteem. (Alas, 1997: 19)
Harvardi ülikooli teadlaste tööd andnud kaaluka panuse inimsuhete uurimise arengusse. Organisatsioonikäitumise arengu ülevaadetes käsitletakse alati 50 aasta pikkuse praktilise juhtimistöö kogemustega prantslase Henri Fayoli juhtimisanalüüsi. Fayol kirjeldas juhtimisprotsessi viie funktsiooni ehk peamise ülesande kaudu juhi ülesanneteks on: planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine ja kontrollimine. Fayol oli esimene, kes rõhutas osakondadevahelise piiri ja ametliku hierarhia ületamise vajadust. 2. Isiku tajumise protsess ja taju mehhanismid. Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määrab ja kirjeldab ümbritsevat maailma. Ümbritseva maailma osadeks on sündmused, inimesed, nähtused, situatsioonid. Taju on sobjektiivne ja valiv. Ning valivus sõtlub välistes faktoritest (see taju võtab kergemini vastu seda, mis eristub teistest) ja tajuja sisemistest tegurites (on näha et
annaabi.ee 
