taastootmisel. 18. 4. Golgi aparaat, membranoosnne organell, membraanid moodustuvad kotikesi, tsisternikesi ja põiekesi, mis transporditakse siis rakus vajalikus suunas. Toimub proteiinide ja lipiidide ümberkujundamine, ehk nende ühendidte moodustamine süsivesikutega. 5. Ainete sorteerimine, et suunata nad raku tippmisse ossa (väljutamiseks), külgmisse ossa(plasmamembraani moodustamiseks), raku erinevatesse tsütoplasma osakesse. 19. 20. (pildil) Karedas endoplasmaatilises retiikulumis on toodetud valguline struktuur, see jõuab golgi aparaati, siin liidetakse süsivesikud ja ta väljub näiteks eksotsütoosi teel antud rakust. Toodetud valk võib läbida golgi aparaadi aga võib jõuda ka lüsosoomidesse, kus toimub ühendi ümbertöötlemine. 21. 6. Lüsosoomid on membrannoossed organellid, sisaldab arvukalt erinevaid lõhustavaid ensüüme, mis
Pühaks tekstiks on helilooja looming, iseäranis mitteprogrammiline muusika e. absoluutne muusika. Mõiste ,,kunstireligioon" võttis 18./19. sajandi vahetusel tõenäoliselt kasutusele saksa romantik, teoloog ja filosoof Friedrich Scheiermacher (1768-1834) oma teoses ,,Loenguid religioonist" (1799). Seal kõneles ta kolmeastmelisest teest, kuidas inimene areneb surelikust surematuks või kaduvast igaveseks: 1) enesele keskendumine; 2) süvenemine (ilma arutluseta) mingisse maailma osakesse, kaemus (ehk kontemplatsioon); 3) ja lõpuks pühendunud süvenemine kunstiteosesse. Schleiermacher tunnistab siiski, et igaviku tunnetamiseni jõudmine esteetilise süvenemise kaudu jäi talle isiklikult siiski kättesaamatuks: ,,Ma sooviksin, kui endast kõrgemale soovida ei oleks patt, et suudaksin selgelt vaadelda, kuidas kunstiline tundlikkus transformeerub religiooniks, kuidas hoolimata ülevast rahust, millest vaim imbub läbi [kunstilist]