aegadel. Nii hilja nagu 1919., 1926., 1956. aastal jne. Kõige hiljemal 1960-70 ajal, mis ei tähednda, et ebaseaduslikult poleks orjust ka hiljem või isegi tänapäeval. Orjuse lõpetamine oli tugevalt seotud ka muidugi majandusega nendes riikides kus orjus veel oli. Orjus loomulikult andis odavat tööjõudu ja pahatihti ei suudetud mõista et ilma orjuseta saab ka hakkama. USA lõuna osariikides oli vaja, et põllumajandus tooteid kasvatada, põhja osaiigid olid ammu loounud orjadest (ei tasunud ära, ei olnud nii suurt vajadust). Läbi selle ajaloo, siis neid sõnavõtte orjuse vastu kasvasid: 1) Lõuna-Ameerikas, Boliivias Simon keegi ühes kirjutustes 1826. a rääkis, et orjus on kõigi seaduste eiramine, ütles, et jumal on loonud kõigile vabaduse ja kaitseb seda, et inimesel on võimalus arendada oma vabat tahet. 2) Inglismaal näidati pilte orjusest 19nda saj keskes oli too kunst siis väga uudne, eriti hirmsad ja
ümber m õõt 524 m. Mahutas 50 000 ini mest. I k. dooria, II k. joonia ja III k. korintose stiilis. Panteon Roo mas. Kõikide ju malate tempel. Ehitati keiser Hadrianuse (117138) ajal. Üm margune ehitis, Caracalla termid Roo mas. Keiser Caracalla valitses 211217. S äilinud on vare m ed. Oli või mas ko mpleks kül m ja soe saun, riietus ja jalutusruumid, basseinid, spordiruumid, purskkaevud. Ruu mid kaetud v õlvide või kuplitega. Ehitatud tellistest; ka mar mor, m osaiigid, kullatud pronksilustused. Diocletianuse termid Roo mas. Keiser Diocletianus valitses 284305. Mahutas 3000 ini mest. Pearuumi ehitas Michelangelo 16. Sajandil ümber kirikuks. Constantinuse triumfikaar Roo mas. Keiser C onstantinus valitses 306337. Kaunistatud reljeefidega äsjatoi munud sõjast. 3 kaarava. Trajanuse foorum Roo mas. Keiser Trajanus valitses 98117. Roo ma suuri m fooru m. V äljaku ühel küljel oli 5lööviline basiilika