0, . Karakteristlikul funktsioonil on hulgateoreetiliste operatsioonide suhtes järgmised omadused: 1) ()()() 2) ()()1- () 3) ()()()((),()) 4) ()()+()-()()((),()) 5) ()()-()() 6) ()()+()-2()() 7) ×(,)()() Lõplikud ja lõpmatud hulgad Hulkade ekvivalentsus Hulka nimetatakse lõplikuks, kui on tühi või leidub selline 1, et saab seada üksühesesse vastavusse naturaalarvude hulga osahulgaga {1,...,}. Hulka nimetatakse lõpmatuks, kui ta ei ole lõplik. Elementide arvul lõpliku hulga suuruse mõõduna on järgmised omadused: 1. Hulkade ja elementide arvud on võrdsed parajasti siis, kui ja elementide vahel saab defineerida üksühese vastavuse. 2. Hulga elementide arv on väiksem kui hulga elementide arv parajasti siis, kui ei leidu üksühest vastavust hulkade ja vahel, aga leidub üksühene vastavus hulga ja hulga mingi pärisosahulga 1 vahel.
ja -1 -1 -1 -1 -1 -1 (f g )( g f )=f ( g g) f =f I f =f f =I . 10. LOENG Lõplikud ja lõpmatud hulgad. Hulkade ekvivalentsus Definitsioon Hulka X nimetatakse lõplikuks, kui X on tühi või leidub selline naturaalarv n 1 nii, et X saab seada üksühesesse vastavusse naturaalarvude hulga osahulgaga {1, ... , n } . Definitsioon Lõpliku hulga X võimsuseks nimetatakase tema elementide arvu ja tähistatakse sümboliga ¿ X¿ . Näide: Tühi hulk on lõplik hulk ja ¿ ¿ 0 . Kui X ={1,2, ... ,2017 } , siis ¿ X2017 . Lause (Võimsuse omadusi) Olgu A ja B lõplikud hulgad. Siis ¿ A¿ 1. ¿ P( A)¿ 2 ¿ 2. ¿ A B¿ A+¿ B-¿ A B¿ ¿ 3. ¿ A =¿ A-¿ A B¿ 4. ¿ A × B¿A·B¿ TÕESTUS Loengu videos Definitsioon
annaabi.ee 
