Ettevõtte ressursside hulka kuulub ka inimressurss, mida võib tänapäeva automatiseerimise ja mobiilsuse juures endiselt tähtsaimaks ja olulisimaks ressursiks lugeda. Tänapäeva olelusvõitluses on tähtsaim püsida konkurentsis. Majanduskasvu ja konkurentsivõime põhiteguriks on tootlikkus, mis sisaldab peale majandusressursside juhtimise ka inimressursi ehk tööjõu efektiivset juhtimist. Tööjõu juhtimine on personalijuhtimise käsitlus ning seisneb nelja osafunktsiooni täitmises: personali valik, hindamine, kompenseerimine ja arendamine (Mõttus 2004, 4). Inimresurss ehk inimkapital on organisatsiooni hing, sellest tuleneb, mida organisatsioon oskab ja suudab, see on niiöelda organisatsiooni sisemine 12 potentsiaal, mis koosneb töötajate kompetentsidest (teadmised, oskused, kogemused), hoiakutest (motivatsioon, suhted, käitumine, normid), intellektuaalsest potentsiaalist, loovusest ja õppimisvõimest
Järelikult on tegemist alternatiividega ning vastust vajab küsimus, millistel juhtudel, millist juhtimise vormi kasutada. Reeglina kehtivad järgmised seosed: töötajad, kes a) nõuavad kindlust ja stabiilsust, vajavad selgeid reegleid ja piiratud arvamusruumi; b) otsivad eelkõige enesearendamist, vajavad rohkem kompetentsi ja vastutust, rohkem paindlikkust, ise- seisvust ja innovaatilisi ülesandeid. Organiseerimise kui juhtimise osafunktsiooni defineerimisega ollakse juhtimisalases kirjanduses enamasti raskustes. Siinkohal on tehtud valik diametraalselt erinevatestmääratlustest. · Organiseerimine on ettevõtte ülesehituse kindlaksmääramine ja tööprotsesside kujundamine. · Organiseerimine tähendab ettevõtte tervikülesande otstarbekat liigendamist osaülesanneteks ja nende omavahelist seostamist, saavutamaks ettevõtte eesmärke.159